Ministeeriumi ülesanded ja töökorraldus

1. Keskadministratsiooni töökorralduse skeem
2. Peadirektoraadid ja peasekretariaat
3. Üldinspektsioonid
4. Ühendatud ja sõltumatud organid

1. Keskadministratsiooni töökorralduse skeem

Ministeeriumi aitavad poliitika väljatöötamisel ja elluviimisel:
·         üldinspektsioonid
·         hulk direktoraate, talitusi ja osakondi, mis moodustavad ministeeriumi keskadministratsiooni
·         allüksused ja sõltumatud üksused (Kõrgem haridusnõukogu, jne.)
 


2. Peadirektoraadid ja peasekretariaat

2.1. Koolihariduse peadirektoraat

Koolihariduse peadirektoraat töötab välja haridus- ja pedagoogikapoliitika ning alg-, põhi- ja keskkoolide  ning kutsekoolide õppekavad.

Ülesanded

Koolihariduse peadirektoraat määratleb teise astme õppeasutustes pakutava täiendõppe raamistiku ning   korraldab sellega seotud tegevusi.

Töötab välja määrustiku teise astme õppeasutuste korralduse ja töötamise kohta.

Määratleb koos inimressursi peadirektoraadiga personali värbamise poliitika ning esimese ja teise astme õpetajate täiendõppe põhisuunad.

Määrab õpetajate üldkoolituse põhisuunad, mille kõrghariduse peadirektoraat ellu viib.

Juhib õpilaste integreerimise ja eriharidusega seotud tegevusi. Koordineerib kooliharidusega seotud koolitus-, ametialase täiendamise- ja integratsioonipoliitikat.

Määratleb prioriteetse hariduse põhisuunad. Toetab seda ning hindab selle elluviimist.

Eraldab toetusi, mida saavad taotleda riiklikku haridusteenust täiendavad haridusühendused.

Määratleb koolielu, ennetustegevuse, õpilaste tervishoiu ja kooli sotsiaalelu puudutavad põhisuunad.

Tegeleb eraõppeasutustega seotud õppeküsimustega.

Juhib välisriikides asuvate Prantsuse õppeasutuste tegevust.

Vastutab finantsseadustes ning Haridus-, kõrgharidus- ja teadusuuringute ministeeriumi poolt kehtestatud eeskirjades ette nähtud esimese ja teise astme riikliku koolihariduse ja õpilaste koolielu käsitlevate eelarveliste programmide eest.

Määrab akadeemilise juhtkonna eesmärgid vastavalt nende tegevusvaldkondadele ning hindab nende tulemusi.

Eraldab akadeemilistele juhtkondadele koolide ja teise taseme riiklike õppeasutuste jaoks vajalikud vahendid ning töökohad.

2.2. Kõrghariduse peadirektoraat

Kõrghariduse peadirektoraat töötab välja ja viib ellu kõik kõrgharidusministri poolt antud  keskkoolijärgset üld- või täienduskoolitust puudutavad suunised.

Ülesanded

Juhib kõrgharidusministri alluvusse kuuluvaid riiklikke kõrgkoole ning töötab välja nende õppetöö juriidilise raamistiku. Täidab samuti ministri poolt talle edasi antud volitusi teiste ministeeriumite valitsusalasse kuuluvate koolitusasutuste ja kõrgkoolide juhtimisel ja õppekavade määramisel.

Jälgib, et kõrgkoolid ja nende ühendused viiksid ellu teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadi poolt neile määratud haridus- ja teadusuuringute põhisuunad. Tagab koostöös nimetatud peadirektoraadiga doktoriõpet pakkuvate õppeasutuste akrediteerimise.

Määratleb üliõpilaste elutingimuste parandamiseks vajalikud tegevused. Juhib riikliku ja regionaalsete kesk- ja kõrgkoolide keskuste tegevust. 
Vastutab esimese ja teise astme õpetajate üldkoolituse juhtimise eest, mida korraldab vastavalt koolihariduse peadirektoraadi poolt koostatud juhistele.

Töötab välja ülikoolide raaamatukogude arhiveerimise arendamise ja uuendamise juhised.

Oma erinevate kohustuste täitmisel määrab koos teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadi ning Euroopa ja rahvusvaheliste suhete ja koostöö peadirektoraadiga, Euroopa kõrghariduse ja teadusuuringute ruumi loomiseks vajalikud meetmed.

Toetab kõrghariduse raames pakutava õppe avatust rahvusvahelisel tasandil ning üliõpilaste vaba liikumist.

Tegeleb lepinguliste küsimuste juhtimisega ja koordineerib koos teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadi ja peasekretariaadiga õppeasutuse, keskuse ja kodulehekülje mitmeaastase lepingu täitmist. Selleks määrab ta teostatavad eesmärgid, eelkõige üliõpilaste teavitamise ja karjäärinõustamise, võrdsete võimaluste ja ametialase integreerimise eesmärgi.

Juhib ülikoolide kantseleide tegevust.

Vastutab koos teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadiga riikliku kõrgharidusteenuse territoriaalse korralduse ning ülikooli teadusuuringutega seotud tegevuste eest.

Määrab kõrgkooli kinnisvara puudutavad suunised ning teostab järelevalvet riigi ja regioonide vahel sõlmitud kõrgkoolidega seotud lepingute täitmise üle. Oma ülesannete täitmisel toetub teadusuuringute ja kõrghariduse hindamise ameti tööle.

Kõrghariduse peadirektoraat tegeleb Riikliku kõrghariduse ja teadusuuringute nõukogu sekretariaadi juhtimisega.

Tegeleb finantsseaduste ja Haridus-, kõrgharidus- ja teadusuuringute ministeeriumi poolt vastu võetud ülikooli kõrghariduse ja teadusuuringute ning üliõpilaselu käsitlevate eelarveprogrammide juhtimisega.

Jaotab kõrgkoolide vahel neile ettenähtud vahendid. Peab dialoogi õppeasutuste juhtkondadega õppeasutuste juhtimise teemal, toetudes eelarvelistes programmides märgitud tulemusindikaatoritele.

2.3. Teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraat

Teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraat töötab välja riigi teadusuuringute ja teadusalaste ametikohtade poliitika, tuues välja suunised ja prioriteedid. Jälgib selle poliitika elluviimist.

Ülesanded

Tagab oma tegevusega ning koostöös kõikide asjassepuutuvate ministeeriumitega Prantsuse haridus-, teadusuuringute ja innovatsioonisüsteemi ühtsuse ja kvaliteedi.

Määrab ja viib ellu teaduspoliitika suunised ning kõrgkoolide ja nende ühenduste teadusuuringute prioriteedid.

Juhib teadusuuringute ministeeriumi alluvusse kuuluvate riigiasutuste ja –organite tegevust ning koostab nende tegevuse juriidilise raamistiku. Osaleb koos Tööstusministeeriumiga tööstusuuringuid ja innovatsiooni toetava poliitika väljatöötamises.

Määrab oma ülesannete täitmisel koos kõrghariduse ja Euroopa Liidu ja rahvusvaheliste suhete ning koostöö peadirektoraatidega Euroopa kõrghariduse ja teadusruumi loomiseks vajalikud meetmed.

Vastutab teabe ja teadus- ning tehnilise kultuuri levitamise eest. Juhib koostöös kõrghariduse peadirektoraadiga teadusuuringute regionaalse poliitika elluviimist. Teostab järelevalvet riigi ja regioonide vahel tema alluvusse kuuluvate teadusuuringutega tegelevate õppeasutuste kohta sõlmitud lepingute täitmise üle ning koordineerib regioonide teadusuuringute ja tehnoloogiavolinike tegevust.

Juhib Kõrge teadus ja tehnoloogianõukogu ja Kõrgema teadusuuringute ja tehnoloogianõukogu sekretariaatide tegevust. Oma ülesannete täitmisel toetub teadusuuringute ja kõrghariduse hindamise ameti töödokumentidele.

Teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadi alluvusse kuulub ka strateegiadirektoraat.

Juhib Haridus-, kõrgharidus- ja teadusuuringute ministeeriumi poolt ja finantsseadustega määratud teadus-ja pluridistsiplinaarsete tehnoloogiauuringute, maakorralduse ja ressursside kasutamise uuringute, kosmoseuuringute, teadusuuringute suunamise ja juhtimisega seotud eelarveprogramme.

Jaotab vahendid teadusuuringute ministeeriumi alluvusse kuuluvate õppeasutuste vahel ning hindab nende tegevuse tõhusust.

Peab tema alluvusse kuuluvate teadusuuringute keskuste juhtidega dialoogi juhtimisküsimustes, toetudes nende programmides märgitud tõhususindikaatoritele.

Tagab koos finantsasjade direktoraadi ja erinevate ministeeriumitega, mis tegelevad ministeeriumitevahelise programmi « Teadusuuringud ja kõrgharidus » juhtimisega, teaduspoliitika prioriteetide elluviimiseks vajalike vahendite leidmise.

Aitab koos finantsasjade direktoraadiga ette valmistada programmi eelarve.

2.4. Peasekretariaat

Peasekretär määrab ja viib ellu haldusuuenduspoliitikat. Kontrollib eelarveprogrammide tõhususeesmärkide järgimist ministeeriumis.

Ülesanded

Juhib peasekretariaati. Punktis 2 mainitud direktoraadid ja teenistused kuuluvad peasekretariaadi alluvusse. Jälgib, et ministeeriumi tegevus oleks ühtne, tagades peadirektoraatide vahelise halduskoostöö.

Selle raames tegeleb riiklikku haridusteenust pakkuvate riiklike õppeasutuste juhtimisega. Tegeleb Kõrgema riikliku haridusnõukogu, Territoriaalse haridusnõukogu ning ministeeriumite tehnikakomiteede tööde koordineerimisega.

Peasekretariaadi ülesandeks on finantsseadustes ja Haridus-, kõrgharidus- ning teadusuuringute ministeeriumi poolt määratud riikliku hariduspoliitika toetamise eelarveprogrammi juhtimine.

2.5. Peadirektoraadid

Inimressursi peadirektoraat   Inimressursi peadirektoraat, mille esimees täidab peasekretäri asetäitja ülesandeid, tegeleb ministeeriumi töötajate, kelle hulka ei kuulu keskadministratsooni töötajad, värbamise ja karjäärijuhtimise prognoositavate suunade järgimisega.

Inimressursi peadirektoraat, koostöös koolihariduse ja kõrghariduse peadirektoraatidega, töötab välja ministeeriumi värbamispoliitika.

Viib ellu ministeeriumi värbamispoliitikat, teostades järelevalvet akadeemiliste juhtkondade tegevuse ühtsuse üle. Koostöös nende peadirektoraatidega määrab nende töötajate karjäärijuhtimise suunised ning koostab põhikirjajärgsed ja hüvitisprojektid. Koordineerib koos tema alluvusse kuuluvate teadusuuringuid teostavate organite töötajatega nende projetkide väljatöötamist.

Aitab kaasa lepingulisi suhteid reguleeriva poliitika teostamisele, pakkudes selleks oma ekspertiisi inimressursi alal.

Jälgib, et akadeemilised juhtkonnad tegeleksid esimese ja teise taseme õpetajate täiendkoolitusega seotud tegevuste elluviimisega vastavalt koolihariduse peadirektoraadi poolt määratud juhistele.

Jälgib sotsiaaldialoogi toimimist ning teostab sotsiaalsete suhete, ametite ja kompetentsi analüüsi.

Peadirektoraat määrab erakorraliste puudumiste lubade piirarvu ja jagab ametiühingutööst tulenevalt lubatud puhkused erinevate ametühingute organisatsioonide vahel vastavalt nende esindatusele. Täidab Ministeeriumite pariteetsete tehnikakomiteede sekretariaadi ülesandeid. Inimressursi peadirektoraadi juurde kuulub Juhtimisdirektoraat.

Finantsasjade direktoraat

Teostab eelarve täitmise seiret ja tegeleb selle koordineerimisega. Tagab eelpool nimetatud 1. augusti 2001. aasta seaduse artiklis 27 sätestatud kohustustest kinnipidamise, eelkõige palgakulude seire ning ministeeriumite ametikohtade ülemmäärade ning kogupalga haldamise kontrolli. Juhib kogu personali kohta teostatavate põhikirjaliste ja hüvitisprojektide tehnilist ja finantsekspertiisi.

Analüüsib ministeeriumi poolt tehtud toimingutega kaasnevaid kulutusi ning teostab finantsuuringuid.

Teostab Haridus-, kõrgharidus ja teadusuuringute ministeeriumi alluvusse kuuluvate riigiasutuste eelarve-, raamatupidamise- ja finantsjärelevalvet. Koordineerib nende asutuste eelarve-, raamatupidamise- ja finantskorraldusega seotud õigusaktide väljatöötamist.

Tegeleb ministeeriumi eelarve- ja finantssüsteemide tellimisega. Tema vastutusalasse kuulub kogu õppepersonali, st alg-, kesk-, põhi- ja kõrgkoolide töötajaid ning noorsoo- ja kehkakultuuritöötajaid puudutav pensionipoliitika. Tegeleb eraõppeasutusi puudutavate küsimustega.

Finantsasjade direktoraadi ülesandeks on finantsseadustes ja Haridus-, kõrgharidus- ning teadusuuringute ministeeriumi poolt määratud esimese ja teise taseme haridust käsitleva eelarveprogrammi juhtimine. Direktoraat koordineerib ministeeriumitevahelisi programme «kooliharidus» ning «teadusuuringud ja kõrgharidus»

Õigusasjade direktoraat

Õigusasjade direktoraat täidab keskadministratsiooni, selle allüksuste ja õppeasutuste nõustamise, ekspertiisi ja abistamise ülesandeid.

Õigusasjade direktoraadi ülesanne on keskadministratsiooni, selle allüksuste ja õppeasutuste nõustamine, ekspertiis ning abistamine. Direktoraadilt küsitakse nõu peadirektoraatide ja teiste direktoraatide poolt välja töötatud seadus- või määruseelnõude kohta ning direktoraat teostab järelevalvet nende eelnõude vastuvõtmise protseduuri üle. Direktoraadi ülesandeks on seaduste ja määruste kodifitseerimine.

Esindab ministrit vaidluste puhul kohtus, välja arvatud pensioniküsimustega seotud vaidlused või allüksuste vastutusalasse kuuluvad vaidlused.

Tegeleb õigusalaste oskuste ja teadmiste levitamisega keskadministratsiooni, allüksuste ning ministeeriumi alluvuses olevate riilike õppeasutuste tasandil. Juhib Rriikliku hariduse kõrgema nõukogu sekretariaati.

Hindamis-, planeerimis- ja tõhususkontrolli direktoraat

Direktoraadi ülesandeks on ministeeriumi jaoks statistilise seire ja ekspertiisi teostamine ning ministeeriumi abistamine. Tagab statistiliste andmete kvaliteedi.

Tegeleb teadusuuringute ja haridusalase statistilise infostüsteemi väljatöötamise ja juhtimisega. Vastutab ministeeriumi info- ja juhtimissüsteemides kasutatavate andmekogude ja nimekirjade eest.

Töötab ministeeriumi teiste direktoraatide palvel välja ning viib ellu hindamis-, juurdlus- ja uurimisprogrammi kõigi teadusuuringute ja haridussüssteemi aspektide kohta.

Ekspertiisi ja nõustamise kaudu tagab tõhususmeetmete ühtsuse riigi ja kohalikul tasandil. Arvutab välja tõhususindikaatorid, mille direktoraadid ja allüksused eelarveprogrammides ellu viivad. Osaleb nende arvutuste tegemiseks vajalike info- ja juhtimissüsteemide väljatöötamises.

Töötab teiste direktoraatide palvel välja ning annab nende käsutusse hindamise, efektiivsuskontrolli, juhtimise ning otsuste tegemise abivahendid.

Osaleb Euroopa Liidu projektides ning muudes rahvusvahelistes projektides, mis on suunatud erinevate haridussüüsteemide ja teadusuuringute süsteemide tõhususe ja toimimisviiside võrdlemisele.

Tegeleb haridussüsteemi ja teadusuuringuid käsitlevate prognooside koostamisega.

Tegeleb kõigi nende dokumendite levitamisega.

Euroopa ja rahvusvaheliste suhete ja koostöö direktoraat

Euroopa Liidu ja rahvusvaheliste suhete ja koostöö direktoraat koordineerib ministeeriumi Euroopa, rahvusvahelist ning koostööpoliitikat. Aitab kaasa Prantsuse haridussüsteemi rahvusvahelisele avatusele ning frankofoonia arengule.

Koordineerib teabevahetuse ja koostöö arendamist välisriikide õppeasutuste, ülikoolide ja teaduskeskustega. Selleks aitab kaasa kahepoolsete lepete ettevalmistamisele ning pädevate Euroopa või rahvusvaheliste organisatsioonide raames läbiviidavate projektide koostamisele.

Aitab kõrghariduse ja teadusuuringute ning innovatsiooni peadirektoraate Euroopa kõrgharidus- ja teadusruumi loomiseks vajalike meetmete määratlemisel. Valmistab ette ministri seisukohad ning esindab ministrit rahvusvahelistes institutsioonides ja kohtumistel, eelkõige Euroopa haridusnõukogudes ja –komiteedes.

Kommunikatsioonidelegatsioon

Kommunikatsioonidelegatsioon töötab välja ministeeriumi sise- ja väliskommunikatsiooni poliitika ja koordineerib selle teostamist kesktasandil ning allüksustes.

Kommunikatsioonidelegatsioon töötab välja ministeeriumi sise- ja välisinformatsiooni ja -kommunikatsiooni poliitika ning koordineerib selle teostamist kesktasandil ning allüksustes.

Haldustoimingute ja moderniseerimise osakond

Osakond tegeleb keskadministratsiooni vahendite haldus- ja finantsjuhtimisega.

Koostab kogu keskadministratsiooni personali jaoks kogupalga prognoosi ning tegeleb selle määramise ja juhtimisega. Osakond on pädev personalijuhtimises ja ametikohtadega seotud küsimustes, välja arvatud küsimustes, mis kuuluvad juhtimisdirektoraadi pädevusse.

Koostöös inimressurssi peadirektoraadi ja finantsasjade direktoraadiga määrab ja juhib tema alluvusse kuuluva personali inimressursipoliitikat. Töötab välja ja viib ellu ministeeriumi kinnisvara- ja hankepoliitikat.

Koos finantsasjade direktoraadiga tegeleb juhtimiskontrolli arendamisega. Edendab tõhususe hindamise ja uurimise protseduure ning ministeeriumitevahelise moderniseerimispoliitika ja kohaliku poliitika järelevalvet.

Juhib Riikliku hariduse territoriaalnõukogu ja Tehnika keskkkomitee sekretariaate. Teostab ministeeriumi arhiveerimispoliitikat.

Osaleb finantsseadustes ja Haridus-, kõrgharidus- ja teadusuuringute ministeeriumi poolt määratud riikliku hariduspoliitika toetamise eelarveprogrammi ettevalmistamises ning kontrollib selle täitmist.

Jaotab allüskuste vahel programmide elluviimiseks ettenähtud summad.

Tehnika ja infosüsteemide osakond

Tehnika ja infosüsteemide osakond osaleb infosüsteemide põhisuundade väljatöötamises Haridus- kõrgharidus- ja teadusuuringute ministeeriumi ning selle allüksuste jaoks.

Juhib info- ja telekommunikatsioonisüsteemide strateegilise kava täideviimist.

Tagab ministeeriumi pedagoogiliste informaatika- ja juhtimisprojektide teostamise ning esitab juhtorganitele nende eelarveprogrammi. Toetab infotehnoloogia levikut ja kasutamist.

Tegeleb info- ja kommunikatsioonisüsteemide ajakohastamise, turvalisuse ja kvaliteediga. Edendab ja koordineerib tema tegevusvaldkonnaga seotud allüksuste ja keskadministratsiooni tegevusi.

3. Üldinspektsioonid

3.1. IGEN (Riikliku hariduse üldinspektsioon)

Tutvustus

Riikliku hariduse üldinspektsioon (IGEN) on haridusorgan, mis on alates selle loomisest 1802. Aastal, ministri otsese järelevalve all ning tegeleb viimase alluvuses ekspertiisi, hindamise ja üldsuuniste väljatöötamisega, esitades ministeeriumile hariduspoliitikat puudutavaid arvamusi ja ettepanekuid. Hetkel kuulub inspektsiooni 159 üldinspektorit, kelle tegevust juhib François Perret, üldinspektsiooni vanim liige.

Riikliku hariduse üldinspektsioon viib igal aastal ellu ministri poolt kehtestatud tööprogrammi. Sellele lisanduvad mitmed programmid Prantsusmaal ja välisriikides ning õppeteemade ja –ainete kohta märkusi ning aruandeid sisaldavad uurimused, mis esitatakse ministrile ning enamasti avaldatakse.

Riikliku hariduse üldinspektsiooni töö koondub neljateistkümnesse «alalisse ja spetsialiseerunud töögruppi»: alghariduse töögrupp, õppeasutuste ja koolielu töögrupp ning kaksteist töögruppi, mis tegelevad kõigi teises tasemes õpetavate õppeainetega (majandus ja juhtimine, kehaline kasvatus ja sportlikud harrastused, kunstiõpe, ajalugu ja maateadus, võõrkeeled, kirjandus, matemaatika, filosoofia, majandus- ja sotsiaalteadused, tööstusteadused ja –tehnoloogiad, loodusõpetus, füüsika ja keemia põhi- ja rakendusõpe).

Osaleb kõigi riikliku haridusministeeriumi pedagoogilise järelevalve alla kuuluvate alg-, põhi- ja keskkoolide, kutsekoolide ja muude organite, välja arvatud kõrgkoolide, tegevuses.

Hindab- erinevaid koolitusprogramme, õppeaineid, õppeprogramme, pedagoogilisi meetodeid, protseduure ja kasutatavaid vahendeid.

Osaleb inspektsiooni, juhatuse, õppe-, hariduspersonali ja karjäärinõustajate tegevuse järelevalves. Tegeleb konkursside korraldamisega nende töötajate värbamiseks, nende koolitamisega ning nende tegevuse hindamisega.

Koordineerib tihedas koostöös rektoritega kõigi pedagoogilise pädevusega inspektsiooniüksuste tegevust “akadeemiliste kolleegiumite” raames, kuhu kuuluvad kõikide valdkondade üldinspektorid.

Esitab ministrile kooskõlas 1989. aasta seadusega koos riikliku haridus- ja teadusuuringute haldamise üldinspektsiooniga (I.G.A.E.N.R.) koostatud ning Prantsuse dokumentatsioonikeskuse poolt välja antud aastaaruande.

Korraldus

Üldinspektsiooni vanim liige ja kaasistujad

Üksuse tegevust juhib riikliku hariduse üldinspektsiooni esimees (üldinspektsiooni vanim liige), kelle haridusminister nimetab riikliku hariduse üldinpsektorite seast viieks aastaks ametisse tagasivalimise võimalusega. Ministri määrusega ja üldinspektsiooni esimehe soovitusel nimetatakse üldinspektorite seast kaheks aastaks tagasivalimise võimalusega ametisse ka aseesimees ja kaasistujate abi.

Korrespondendid  ja akadeemilised kolleegiumid

Haridusministri määrusega üldinspektsiooni esimehe soovitusel nimetatakse riikliku hariduse üldinspektorite seast kolmeks aastaks ühekordse tagasivalimise võimalusega ametisse iga akadeemia kohta mitteresidendist korrespondent. Üks üldinspektor saab spetsiaalse volituse koordineerida koos rektori asetäitjatega ülemereterritooriumite haridustegevust.

Töökava

Igal aastal võtab minister vastu üldinspektsiooni töökava. Alates 2004-2005. aastast on Riikliku hariduse üldinspektsioonil ja Riikliku hariduse ja teadusuuringute haldamise üldinspektsioonil ühine töökava, mistõttu kaks inspektsiooni lähtuvad ühisest tööstrateegiast. Neilt tellitud uuringud puudutavad kõiki esimese ja teise astme õppetasemeid. Need käsitlevad reformide käivitamist, vahendite, struktuuride või meetmete hindamist või tõstatavad teravalt esile pedagoogilise praktika ja reaalse olukorra.

Teatud riikliku hariduse üldinspektoritele antakse regulaarselt alalisi või ajutisi eriülesandeid. Alalised- ja eritöörühmad teostavad samuti enda poolt valitud valdkondades eriuuringuid. Kõigi nende toimingute kohta koostatakse aruanded, mis esitatakse ministrile.

Lisaks võidakse üldinspektsioonide poole pöörduda aastaringselt ministri soovil ühistes või Riikliku hariduse üldinspektisooni või Riikliku hariduse ja teaduse haldamise üldinspektsiooni ainupädevusse kuuluvates erimissioonides osalemiseks. Üldinspektsioonidelt võidakse paluda ka lühikest ja kiireloomulist ülevaadet mõne päevakajalise teema või eriküsimuse kohta.

Rektorid-kantslerid, keskadministratsiooni direktorid või riiklike õppeasutuste juhid, kes soovivad üldinspektsioonide sekkumist õppekorraldusse õppeaasta jooksul, peavad võtma ühendust ministrikabinetiga, esitades vastava sooviavalduse.

Üldinspektsioonid sekkuvad õppekorraldusse ka ministrile kohalike omavalitsuste poolt esitatud palvel.

Finantsseaduste rakendamise seaduse tõttu pidevalt kasvava ja tõhusama detsentraliseerimis- ja dekontsentreerimisprotsessiga antakse akadeemiatele, aga ka teistele õppeasutustele üha suurem vastutus. Iga akadeemia määratleb seega vastavalt oma näitajatele ja akadeemia eelarvele (programmi operatiiveelarve) oma tõhususeesmärgid. Lisaks on vastavalt Hariduskoodeksile õppeasutustel võimalus teostada akadeemia juhatuse loal eksperimente. Seetõttu on tähtis, et üldinspektsioonid toetaksid eksperimentide tegemist akadeemiates ja aitaksid ellu viia riiklikku hariduspoliitikat vastavalt iga akadeemia eripärale.

3.2. I.G.A.E.N.R. (Riikliku hariduse ja teaduse haldamise üldinspektsioon)

Tutvustus

Riikliku hariduse ja teaduse haldamise üldinspektsioon (I.G.A.E.N.R.) on asutamisest alates (1965) otseselt haridus-, kõrgharidus- ja teadusministri alluvuses. Üldinspektsiooni roll on  kontrollimine, uurimine, hindamine, ja selle tegevuse tulemusena koostab inspektsioon ministeeriumile kogu haridussüsteemi toimimist ja tõhusust hõlmavaid arvamusi ja ettepanekuid.

Üldinspektsiooni tegevusvaldkonnad puudutavad nii haridust (üld- ja kõrgkooliharidust) kui ka teadust.

Üldinspektsioon hõlmab kõikide haridust ja teadust puudutavate avalike teenuste struktuuride toimimise aspekte või seal töötavaid inimesi.

Haldusinspektsiooni tegevusvaldkond puudutab haldust, finantsi, raamatupidamist ning ka kõikide avalikult finantseeritud struktuuride organisatsiooni ja tegevust, olles kas avaliku sektori (põhikoolid, keskkoolid, ülikoolid jne.) või erasektori asutused (lepinguga töötavad asutused, ühingud, jne.). Termin “inspektsioon” hõlmab nii töö regulaarsuse kontrollimist, kui ka hindamist ja soovituste jagamist.

Haridus- ja teadusameti üldinspektsiooni koosseisu kuulub umbes sada ametnikku, kes on jagatud seitsmesse piirkondlikku rühma.

Haridus- ja teadusameti üldinspektsioon sekkub konkreetse tööprogrammi raames, mis kinnitatakse igal aastal ministri poolt ja avaldatakse haridussüsteemi ametlikus bülletäänis (lettre de mission). Inspektsiooni sekkumine osakondade või erijuhtumite ekspertiisi ja lahendamisse toimub vaid tõsiste olukordade puhul, kui osakondade või asutuste kõrgemalseisvate ametiisikute menetlused ei ole tulemusi andnud. Need toimingud adresseeritakse ministrile nootidena ja fikseeritakse aruannetes, mis üldjuhul ka avalikustatakse.

Riiklikuhariduse ja teaduse haldamise üldinspektsioon edastab ministrile aastaraporti, mis on koostatud koos Riikliku hariduse üldinspektsiooniga (I.G.E.N.) ja avaldatakse Prantsuse dokumentatsioonikeskuse poolt välja antud aastaaruandes.

Korraldus

I.G.A.E.N.R. täidab oma missiooni haridusministri ning kõrgharidus- ja teadusministri  vastutusalas ja nende otsese volitusega. Inspektsioon korraldab vabalt oma tegevust, määrab ise oma töö- ja uurimismeetodid ja tagab omalt poolt pakutud haridussüsteemi toimimise parandusmeetmete järelevalve.

Üldinspektsiooni juhib ja korraldab osakonna juhataja – peainspektor, kelle minister nimetab ametisse viieks aastaks ja keda assisteerib tema asetäitja. Inspektsioonis töötab sadakond inimest. Lisaks töötavad üldinspektsiooni juures umbes kakskümmend saadikut. Mõned inspektsiooni liikmed on ajutiselt üle viidud teisele ametikohale või saadetud juhtima ja nõustama kesk- või allosakondi.

Tööprogramm

Igal aastal kinnitab minister üldinspektsiooni tööprogrammi. Alates 2004–2005. aastast on Riikliku hariduse üldinspektsioonil ja Riikliku hariduse ja teaduse üldinspektsioonil ühised tööülesanded  (lettre de mission). Need kaks inspektsiooni on sellest ajast alates teinud koostööd. Nõutud uuringud puudutavad kõiki alg- põhi- ja keskhariduse tasemeid ning ka kõrgharidust ja teadusuuringuid. Uuringud käsitlevad reformide läbiviimist ja abinõude, struktuuri või tulemuste hindamist. Lisaks võidakse Riikliku hariduse ja teaduse üldinspektsiooni aastaringselt kutsuda sekkuma ministrite poolt püsitatud tööülesannete raames.

Teisalt on tehtud palju koostööd teiste üldinspektsioonidega nagu Finantsüldinspektsioon, Sotsiaalasjade üldinspektsioon, Siseministeeriumi halduse üldinspektsioon, Noorsoo ja kehakultuuri üldinspektsioon, Silla- ja maanteeamet.

Kõigi nende tegevuste kohta tuleb ministrile esitada aruanne.

3.3 Raamatukogude üldinspektsioon

Tutvustus

Raamatukogude üldinspektsioon (I.G.B.) asutati 1822. aastal, et tagada kontroll revolutsiooni ajal konfiskeeritud raamatutest moodustatud avalike raamatukogude üle. Inspektsiooni funktsioone laiendati pärast ülikooliraamatukogude moodustamist. Tänapäeval on Raamatukogude üldinspektsioon kontrolliv ja nõuandev asutus Haridus-, kõrgharidus- ja teadusministri otseses alluvuses ning samuti kultuuriministri alluvuses viimase pädevusalas olevate raamatukogude puhul.

Kontrollimise ülesanded

Raamatukogude üldinspektsioon kontrollib, hindab ja nõustab ülikooliraamatukogusid vastavalt kõrgharidusasutuste dokumentatsiooniosakondade määrusele ja dekreedile Pariisi, Créteil’ ja Versailles’i akadeemiate kõrgharidusasutuste dokumendiosakondade organiseerimise kohta. Selle raames teeb inspektsioon tihedat koostööd Kõrghariduse peadirektoraadiga (D.E.S.).

Inspektsioon teostab avalike raamatukogude (linna- ja departemanguraamatukogude) riiklikku tehnilist kontrolli. See toimub tihedas koostöös Kultuuri- ja sideministeeriumi Raamatu- ja lugemise direktoraadiga.

Haridus-, kõrgharidus- ja teadusministri või kultuuriministri otsusega teostatavaid kontrolli-, hindamis- ja nõustamismissioone võidakse laiendada ka teistele neile alluvatele dokumendiasutustele. Kõrghariduse eest vastutava ministri ja kontrolli-, hindamis- ja uurimistööde eest vastutavate ministrite otsusega võidakse inspektsiooni liikmetele püstitada ülesandeid ka teiste ministeeriumite haldusalasse kuuluvate raamatukogude osas.

Uurimisülesanded

Iga-aastase programmi raames peab inspektsioon esitama Haridus-, kõrgharidus- ja teadusministeeriumi või Kultuuri- ja sideministeeriumi nõudmisel temaatilisi uurimusi.

Osalus raamatukogude personali valimisel ja juhtimisel

Inspektorite kogemuse tõttu personaliküsimustes ja nende kättesaadavuse tõttu, määrasid raamatukogude personalijuhid inspektorid personalivalimiskomisjonide eesistujateks, kaasasid neid ametialasesse järelevalvesse ja usaldasid neile distsiplinaartoimikute läbivaatamise. Sellel eesmärgil töötab inspektsioon aeg-ajalt Kõrgharidus- ja teadusministeeriumi personaliosakonna heaks.

Riiklikes nõuandeinstantsides osalemine

Pädevus raamatukoguökonoomika, bibliografeerimise, dokumendihalduse, raamatu propageerimise ja lugemise arendamise alal ning ka suurte dokumendiosakondade juhtimise alal.

4. Ühendatud ja sõltumatud organid

4.1. Kõrgem haridusnõukogu

Kõrgem haridusnõukogu on nõuandev organ, mis asutati 23. aprillil 2005 kooli tulevikusuundi ja programmi käsitleva seaduse artikkel 14 alusel. Riikliku haridus-, kõrgharidus- ja teadusministri palvel annab see organ suunavaid nõuandeid ja võib ka koostada ettepanekuid pedagoogika, õppekavade, organisatsiooni, haridussüsteemi tulemuste ja õpetajate koolituste alal.

Samuti peab see organ määratlema teadmised ja oskused, mis kõik kooliõpilased peavad omandama 16. eluaastaks ning töötama välja nõuded pedagoogilistele kõrgkoolidele.

Kõrgem haridusnõukogu edastab Vabariigi Presidendile avalikustatud aastaaruande haridussüsteemi üldistest tulemustest ning haridusasutustes läbiviidud inspektsioonide tulemustest. Selle eesmärgi täitmiseks abistab Kõrgemat haridusnõukogu nõuandev komitee, kuhu luuluvad ametiühingute ja erinevate kutseühingute esindajad, erialaspetsialistid, lapsevanemad, õpilased jt. selles valdkonnas pädevad isikud.

4.2. Interneti kasutamise töörühm

Interneti kasutamise töörühma (DUI) peamiseks ülesandeks on laiendada juurdepääsu internetile ja uutele infotehnoloogiatele ning kommunikatsioonile ühiskonnas. Selle töörühma loomine otsustati 2003. aasta juulis Infoühiskonna ministeeriumite vahelisel komiteel (CISI). Töörühm on ministeeriumite vaheline.

Töörühm tagab informatsiooni ja hea tava leviku ning teostab Prantsusmaal asuvate avalike internetipunktide järelevalvet.

4.3. Haridusala riiklik vahendaja ja akadeemilised vahendajad

Vahendaja võtab vastu nii üld- kui ka akadeemilisel tasemel riikliku hariduse – lasteaedadest kõrgkoolideni – avaliku teenuse pakkumisega seotud pretensioonid. Lapsevanem, õpilane, üliõpilane või haridusalal töötav inimene, kes vaidlustab mõne administratsiooni poolt vastu võetud otsuse või on mõne administratsiooni liikmega konfliktis ning kelle kaebust ei rahuldatud, võib selle edasi kaevata vahendajale.

Vahendaja ei sekku eraisikute vahelisse vaidlusse algatatud kohtuasja puhul, kohtuotsuse vaidlustamise eesmärgil ega vaidluses teise administratsiooniga.

Enne vahendaja poole pöördumist tuleb esmaseks vaidlustamiseks pöörduda otsuse vastuvõtnud ametiisiku poole. Juhul, kui ebakõla ei lahendata, pöördutakse otse vahendaja poole. Seda tehakse kirjalikult (kirja, faksi või elektroonilise posti teel).

Menetluse algatamise võimalus:
·         hariduse vahendaja kaudu, kui nõue puudutab ministeeriumi toimimist (selle keskseid teenuseid) ja asutusi, mis ei allu akadeemilisele rektorile; hariduse vahendaja ei ole akadeemiliste vahendajate edasikaebamisorgan.
·         akadeemilise vahendaja kaudu, kui pretensioon puudutab oma akadeemias asuvaid teenuseid ja asutusi (algkoolid, põhikoolid, keskkoolid, ülikoolid, jne.); igas akadeemias on üks vahendaja, vahel abistavad neid korrespondendid.

Vahendaja:
·         Lahendab talle esitatud pretensioone iga juhtumi puhul eraldi. Veendunud, et juhtum kuulub tema pädevusse, tutvub vahendaja põhjalikult toimikuga. Kui pretensioon on põhjendatud, otsib ta vaidlusele lahendust ja suhtleb selleks vaidlustatud otsuse teinud vastutajaga. Kui administratsiooni vastus ei tundu talle rahuldav, võib hariduse vahendaja vormistada soovitusi ja need avalikustada, eelkõige Haridus- ja teadusministrile esitatavas aastaaruandes.
·         Tutvustab reformide ettepanekuid. Kõik vahendajad tegutsevad vaidluste ennetamise küsimustega. Vahendajale esitatud arvukad pretensioonid võimaldavad tal avastada institutsioonisiseseid ebakõlasid, mõne eeskirja puudulikkust või veel mõne seaduse mittetoimimist.
·         Erandjuhul võidakse soovitada administratsioonil oma otsus uuesti läbi vaadata, sest isegi seadusele või eeskirjadele vastavuse korral loob see ebavõrdsed tagajärjed pretensiooni esitajale. Seega esitab vahendaja õiglase soovituse.
·         Vahendaja poole võidakse pöörduda enne kohut, aga sellisel juhul tuleb järgida ajalist piirangut – kohtutoiminguid ei peatata vahendaja poole pöördumise tõttu. Vahendaja poole võidakse pöörduda ka kohtumenetluse käigus leppe saavutamiseks. Samuti võib tema poole pöörduda pärast kohtuotsuse langetamist.