|
2.1. Lastevanemad
Lastevanemad on õppekollektiivi täieõiguslikud liikmed. Lastevanematel on igasuguse nende lastega seotud küsimuse arutamiseks võimalus kohtuda õpetajatega, haridustöötajatega ning kooli juhatuse liikmetega. Lastevanemad on kaasatud otsustamisprotsessi, seda eelkõige nende osaluse kaudu erinevates organites, kuhu nad on valinud oma esindajad. Lastevanemate rolli ja kohta koolis tunnustab ning nende õigused tagab asjaomane määrus ning Hariduskoodeks. Lapsevanema poolt lapse õppetöö jälgimine eeldab, et vanem on teadlik oma lapse õppetöö tulemustest, samuti tema käitumisest koolis. Määrusega sätestatakse:
· iga aasta alguses uute õpilaste vanemate ja koolidirektori ning õppeasutuse juhataja vaheline kohtumine;
· vähemalt kaks korda aastas lapsevanema ja õpetaja vaheline kohtumine; põhi- ja keskkoolides korraldatakse selle raames iga-aastane infovahetus;
· lastevanemate regulaarne teavitamine nende laste õppetulemustest ning käitumisest koolis;
· kohustus anda lastevanematele nende soovi korral teavet ja korraldada kohtumisi;
· lastevanemate ja kooli vahelise dialoogi korraldamise tingimuste testimine, eelkõige koolinõukogu ja haldusnõukogu esimese koosoleku käigus.
Määrus tunnistab lastevanemate osatähtsust ning loetleb nende õigused:
· teavitada, teatada ning kasutada oma tegevuseks vajalikke materiaalseid vahendeid (plakateid, silte, vajaduse korral ruume);
· levitada dokumente, mis tutvustavad nende tegevust;
· sekkuda Kõrgemas haridusnõukogus, Akadeemilises nõukogus ja Riigihariduse departemangunõukogus osalevate esindajate kaudu kõikide riiklike õppeasutuste korraldusse.
Lastevanemad on igakülgselt kaasatud kooliellu, eelkõige oma esindajate osaluse kaudu õppenõukogudes ning muudes õppeüksustes. Määrus võimaldab lastevanemate esindajatel paremini teostada oma pädevust:
· õppenõukogude, haldusüksuse ja klassikoosolekute korraldamisel lähtutakse lastevanemate võimalusest koosolekutel osaleda;
· lastevanemate esindajad peavad saama oma pädevuse teostamiseks vajalikku teavet;
· neil on õigus teavitada ja anda aru nende organite tegevusest, millesse nad kuuluvad.
Lisaks võivad nad mõne lapsevanema soovil täita vahendaja rolli.
Lastevanemate esindajate teise taseme õppeasutuste õppenõukokku ja haldusnõukokku valimise kuupäeva otsustab esimese taseme puhul valimiskomisjon ning teise taseme puhul õppeasutuse juhataja. Alates 2004. aasta septembrist on igal lapsevanemal vaatamata perekonnaseisule (abielus või vallaline, lahus või lahutatud…) õigus nendel valimistel valida ja olla valitud (välja arvatud mõned valimist takistavad asjaolud). Valimised toimuvad valimisnimekirja ja proportsionaalse esindatuse alusel. Iga nimekiri peab sisaldama vähemalt kahe kandidaadi nime, kuid mitte enam kui kaks korda rohkem kanditaate, kui on ettenähtud kohti.
Algkoolides ja teistes õppeasutustes valitud lastevanemate esindajate arv:
· Esimese taseme õppes: koolinõukogus on niisama palju lastevanemate esindajaid kui koolis klasse (ligikaudu 240 000 kõigi lasteaedade ja algkoolide kohta kokku).
· Teise taseme õppes: iga õppeasutuse haldusnõukogus on vastavalt õppeasutuse tüübile ja suurusele kas 5, 6 või 7 lastevanemate esindajat (kokku ligikaudu 48 000).
Teise taseme õppeasutuse õppenõukokku või haldusnõukokku valitud lastevanemate esindajad on nende osalusorganite täieõiguslikud liikmed. Neile kuulub otsustusõigus.
· Esimese taseme õppes: koolinõukogu hääletab kooli sisekorra ja võtab vastu koolikava. Ta esitab oma arvamuse ja ettepanekud kooli korralduse ja kõigi koolielu puudutavate küsimuste kohta (puuetega laste integreerimine, koolivälised tegevused, koolitoitlustus, koolihügieen, laste turvalisus). Koolinõukogu võib esitada õppeaja korraldamise kava (õpperütm, nelja päeva pikkune õppenädal jne).
· Teise taseme õppes: haldusnõukogu on õppeasutuse otsustusorgan. Tema võtab vastu õppeasutuse kava, eelarve ning sisekorra. Ta annab oma heakskiidu spordikavale, lastevanematega dialoogi pidamise korrale. Haldusnõukogu teeb otsuseseid hügieeni-, tervise ja turvalisuse küsimustes. Ta esitab oma arvamuse õpikute ja pedagoogiliste õppevahendite valiku, valikainete ja õppealase suunamise jms kohta.
Teise taseme õppes soovitavad valimisnimekirjade haldajad valimistel hääli kogunud kandidaatide hulgast lastevanemate esindajad klassinõukokku. Esindajad määrab vastavalt valimistulemustele õppeasutuse direktor.
2.2. Rektoraadid ja akadeemilised inspektsioonid
Riigihariduse haldusaparaat on esindatud kõikides regioonides ja departemangudes: tegemist on riikliku haridusministeeriumi kohalike haridusteenistustega. Viimased on riikliku haldusüksuse otsuste vahendajateks ning juhivad riigiteenuse pakkumist kohalikul tasandil. Akadeemia on riigihariduse kohalik haldusüksus. Prantsusmaal on kokku 30 akadeemiat.
Akadeemiate haridusametnikud
Rektor
Rektor, kes on nimetatud ametisse Vabariigi Presidendi määrusega ministrite nõukogus, esindab riiklikku haridusministeeriumit akadeemia tasandil. Ta vastutab oma halduspiirkonnas pakutava riikliku haridusteenuse eest lasteaedadest ülikoolideni, samuti on tema pädevuses lepinguline eraharidus. Rektor:
· kontrollib kõigi riikliku hariduse kohta kehtivate seaduste ja määruste sätete täitmist;
· määrab akadeemilise poliitika eesmärgid, eelkõige koolituse iseloomu ning õpilaste õppealase suunamise tingimused;
· omab personali ja õppeasutuste juhtimise pädevust;
· korraldab suhtlust majandus- ja poliitikasektori ning kutsekodade esindajatega ja eelkõige kohalike omavalitsustega;
· sekkub regionaalnõukogu juhitud regionaalsesse koolitusprogrammi;
· tegeleb ülikoolide kantslerina kõrgkoolide koordineerimisega;
· annab ministeeriumile teavet tema poolt juhitava akadeemia kohta.
Rektorit abistavad tema ülesannetes akadeemia peasekretär, kabineti direktor, akadeemia inspektorid, tehnilised nõustajad, inspektsiooniorganid ning rektoraadi haldustalitus.
Rektoraadi haldamine
Akadeemia peasekretäri järelevalve all asuvad akadeemilised haldusteenistused moodustavad rektoraadi. Rektoraadi töökorraldus, mille juhtimine kuulub rektori pädevusse, võib akadeemiates olla erinev. Ülikoolide erisekretariaat, kabinet, teabeosakond ja kantselei on otseselt allutatud rektorile, samuti alluvad talle tehnilised nõustajad. Peasekretär juhib haldusosakondi : informaatika-, statistika-, dokumentatsiooni-, koolikorraldus- ja koolielu-, ehitus- ja varustus-, eksamite ja konkursside ning finantsosakonda. Rektoraadi osakonnad, mis tegelevad õppetöö juhtimisega, täidavad järgmiseid ülesandeid:
· ülikoolide haldus- ja finantsjuhtimine;
· teise taseme õppekorraldus (põhi- ja keskkoolid);
· ettepanekud teise taseme õppeasutustega seotud ehitustöödeks, ehitustööde järelevalve;
· keskkoolide haldus- ja pedagoogiline juhtimine ;
· teise taseme õppepersonali juhtimine;
· täiendõppe ja praktikaga seotud tegevuste juhtimine ja järelevalve;
· eksamite ja konkursside korraldamine;
· erahariduse puhul personalijuhtimine ning järelevalve teise taseme lepinguliste eraõppeasutuste üle.
Departemangude haridusametnikud
Akadeemia inspektor, riikliku hariduse departemanguosakondade direktor
Nimetatud ametisse Vabariigi Presidendi määrusega haridusministri ettepanekul, esindab rektorit departemangu tasandil. Tema vastutusala:
· talle kuulub klasside ja koolide avamise ja sulgemisega seotud otsuste vastuvõtmise ning kooliõpetajate töökohtade loomise õigus;
· omab koolipersonali juhtimise pädevust;
· kiidab heaks koolide õppekavad;
· vastutab õppevahendite ning haldus-, tehnilise-, töötava-, teenindava, sotsiaal- ja meditsiinipersonali eest põhikoolides;
· määrab koos rektoriga õppealase suunamise põhi- ja keskkoolides.
Teda aitavad tema ülesannetes akadeemia abiinspektor (suuremates departemangudes), haridusinspektorid (alg- ja tehniline haridus, teavitamine ja suunamine), kes kõik vastutavad teatud konkreetse esimese taseme hariduspiirkonna juhtimise eest.
Departemangude haridusosakonnad Departemangu haridusosakond asub iga departemangu akadeemilise inspektsiooni juures. Akadeemiliste inspektsioonide struktuur on departemangudes erinev. Kõige sagedamini asuvad seal järgmised osakonnad : departemangu infotöötluskeskus, statistika- ja prognoosiosakond, õppekorraldusosakond, personaliosakond, eksamite ja konkursside osakond, eraharidusosakond, finantsosakond.
Peamised ülesanded:
· esimese taseme hariduspersonali täielik juhtimine;
· kogu ülejäänud personali osaline juhtimine;
· õpilaste õppealase suunamise juhtimine;
· koolielu: pedagoogiliste kogemuste kontroll, klasside ümberkorraldamine jne;
· eraõppeasutuste ja nende töötajate kontrollimine või juhtimine;
· eksamite ja konkursside korraldamine.
2.3. Ministeeriumi haridusametnikud
Ministeeriumi töötajad moodustavad halduskeskme ehk keskadministratsiooni, mis erineb akadeemiates ja departemangudes esindatud kohalikest haridustalitustest.
Erineva staatusega töötajad
Ministeeriumisse tööle võetud töötajad võivad olla:
· riigiametniku staatuses koosseisulised töötajad, kes on tööle võetud konkursi alusel;
· lepingulised töötajad, kes töötavad tähtajalise või tähtajatu lepingu alusel;
· ajutise lepingu alusel tööle võetud asendustöötajad, kes saavad palka tehtud tunnitöö alusel.
Ülesanded
Keskadministratsiooni koosseisuliste töötajate hulka kuuluvad:
· juhtivtöötajad: direktorid, osakonnajuhatajad, asedirektorid, allasutuste direktorid, büroojuhatajad;
· A ja B kategooria haldustöötajad;
· teadus- ja koolitusinsenerid, -tehnikud ja haldustöötajad;
· rakenduslik halduspersonal;
· sisepersonal;
· töötav personal.
Ministeeriumi koosseisuväliste töötajate hulka kuuluvad:
· tehnilised töötajad (informaatikud, insenerid jne.);
· haldustöötajad ja programmijuhid.
Erineva staatusega haridusametnikud
Direktorid ja peadirektorid nimetatakse ametisse vastavalt Vabariigi Presidendi määrusele ministrite nõukogus. Ministeeriumi keskadministratsiooni direktorid on kas riigiametnikud, kes kuuluvad kõrgemate haldusametnike, peamiselt tsiviilhaldusametnike hulka, peainspektorid või õpetajad, kes on täitnud olulisi halduskohustusi (rektorid või akadeemiate inspektorid), ülikoolide õppejõud või tehnikud (Silla- ja maanteeameti insenerid).
Osakonnajuhatajad, asedirektorid ja allasutuste direktorid on riigiametnikud, kes nimetatakse kindlale ametikohale. Nende ametiaeg on 3 aastat, ametiaega võib pikendada üks kord. Nad nimetatakse ametisse peaministri ja haridusministri ühismäärusega. Osakonnajuhataja, asedirektori ja allasutuse direktori ametikohad on enamasti ette nähtud tsiviilhaldustöötajatele, kuid esineb ka erandeid. 30% kõikidest ametikohtadest võivad olla määratud teatud A kategooria riigiametnikele teistest üksustest.
Riigi keskadministratsiooni atašeed osalevad tsiviilhaldusametnike alluvuses üldmääruste täideviimises. Neist mõned juhivad teatud keskadministratsiooni osakonda. Atašeed võetakse tööle ministeeriumitevahelise konkursi alusel regionaalsete haldusinstituutide (I.R.A.) poolt.
Keskadministratsiooni haldussekretärid viivad ellu rakenduslikke haldusülesandeid. Nad võetakse tööle sise- või väliskonkursi alusel.
Konkursi alusel tööle võetud haldusassistentide kohustuseks on rakenduslike haldusülesannete teostamine, sealhulgas haldusmääruste tundmine ja rakendamine.
Teiste C kategooria keskadministratsiooni riigiametnike hulka kuuluvad: haldusametnikud, tehniliste osakondade töötajad, autojuhid, kutsetöötajad.
2.4. Ülikool
Kõrgkoolide töötajad jagunevad nelja põhikategooriasse:
· õppejõud-teadurid: nende hulka kuuluvad lektorid ja ülikoolide professorid;
· kõrgharidusasutusse suunatud teise taseme õpetajad: nende hulka kuuluvad akrediteeritud õppejõud (P.R.A.G.) ja tunnustatud professorid (P.R.C.E.);
· ajutised õppejõud: nende hulka kuuluvad külalisõppejõud ja ajutised haridus- ja teadusuuringute atašeed (A.T.E.R.), võõrkeelte õppejõud ja lektorid, teadustöötajad;
· teadurid: neid võidakse samuti õpetamiseesmärgil tööle võtta.
Kaks riiklikku haridusasutust on pädevad personali värbamis- ja karjääriküsimustes :
· Riiklik ülikoolinõukogu, mis võtab sõna ülikoolide õppejõudude ja lektorite küsimuses;
· Meditsiini- ja odontoloogiaerialade riiklik ülikoolinõukogu, mis võtab sõna meditsiini- ja odontoloogia erialade ülikoolide õppejõudude ja lektorite küsimuses.
2.5. Kohalikud omavalitsused
1980-ndatel aastatel tugevdati riikliku hariduse detsentraliseerimist. Seda protsessi edendas 13. augusti 2004. aasta seadus kohalike vabaduste ja vastutuse kohta. Haridussektoris on kohalikel omavalitsustel oluline roll. Kommuunidel, departemangudel ja regioonidel on oma osa riikliku haridusteenuse pakkumises.
Kommuun
Kommuuni valdusse kuuluvad tema territooriumil paiknevad riiklikud lasteaiad ja algkoolid, mille asutamine kuulub tema ülesannete hulka. Kui kommuuni territooriumil asub mitu riiklikku õppeasutust, võib linnapea kehtestada õppealase suunamise, see tähendab ta määrab millisesse õppeasutusse tuleb suunata vastava kommuuni piirkonnas elavad õpilased. Linnapea vastutusalasse kuulub ka võimalike õppealase suunamisega seotud taotluste läbivaatamine. Linnapea võib kohalikest oludest lähtuvalt muuta koolitundide algus- ja lõpuaegu. Kommuunilt palutakse nõu ka juhul kui mõne kooli nõukogu teeb ettepaneku kehtestada «4 päeva pikkune õppenädal».
Departemang
Departemangu kohustuseks on põhikoolide ehitustööde ja varustamise korraldamine. Üldnõukogu määrab departemangu erinevate põhikoolide õppealase suunamise, see tähendab ta määrab millisesse õppeasutusse tuleb suunata vastava departemangu piirkonnas elavad õpilased. Departemang vastutab põhikoolide tehnilise-, töötava ja teenindava personali värbamise ja juhtimise eest.
Regioon
Regiooni kohustuseks on keskkoolide ehitustööde ja varustamise korraldamine, samuti eriharidusasutuste ning merekoolide ehitustööde ja varustamise korraldamine. Regioon rahastab teatud osa kõrgkoolidest. Ta vastutab keskkoolide tehnilise-, töötava ja teenindava personali värbamise ja juhtimise eest.
2.6. Allüksused
Teadus- ja tööstuslinnaku eesmärk on tutvustada kõigile, eelkõige õpilastele, teaduse, tehnika ja tööstusoskuste arengut.
Kvalifkatsiooni uurimis- ja teaduskeskuse (CEREQ) eesmärgiks on arendada uurimusi koolituse ja töökoha vaheliste suhete ning elukutsete teemal.
Riikliku hariduse, kultuuri-, trükiste ning ressursside talitus (SCEREN) on riikliku pedagoogilise dokumentatsioonikeskuse (C.N.D.P.) juures asuv võrgustik, mille ülesandeks on 28 regionaalkeskuse juhtimine. Viimaste ülesandeks on edendada departemangude ja kommuunide keskuste tegevust. Sellel riiklike õppeasutuste võrgustikul on ühtne eesmärk: vastata haridussüsteemi töötajate ja kasutajate vajadustele. Võrgustik pakub mitmekülgseid võimalusi: klienditeenindust, dokumentatsiooni, erinevates formaatides trükiseid, pedagoogilisi tegevusi, haridusinseneride ekspertiisi jne.
Hariduse ja teabevahendite keskus (CLEMI) aitab pedagoogilistel õppeasutustel paremini kasutada kirjaliku ja audiovisuaalse meedia võimalusi. Ühendatud regionaalse pedagoogilise dokumentatsioonikeskusega.
Kõrghariduse multimeedia ressursi- ja infokeskus (CERIMES - S.F.R.S.), C.N.D.P juurde kuuluv ning tehnoloogiadirektoraadi alluvuses asuv haridusüksus toodab ja levitab kõrgkoolidele audiovisuaalseid ja multimeedia õppevahendeid online või offline. Keskus haldab ja arendab selliseid veebilehekülgi nagu canal-u.education.fr ja formasup.education.fr.
Riikliku pedagoogiliste uuringute instituudi (I.N.R.P.) eesmärgiks on haridusalaste uuringute teostamine ja saadud andmete tõlgendamine.
Riiklik Kaugõppekeskus (CNED) pakub kaugõppe võimalusi kõikidel kooliõppe ja keskkoolijärgse õppe tasanditel.
Rahvusvaheline pedagoogilise hariduse keskus (CIEP) püüab tutvustada Prantsuse haridussüsteemi välisriikides ning edendada oskuste ekspertiisi välisriikides, eelkõige prantsuse keele õpetamisel võõrkeelena.
Riiklik õppeainete ja erialade informatsiooni amet (ONISEP) töötab välja noorte teavitamiseks ja suunamiseks vajaliku dokumentatsiooni ning teeb selle noortele kättesaadavaks.
Riiklik üliõpilasteenuste keskus (CNOUS) koordineerib üliõpilastele pakutavaid sotsiaalteenuseid.
Riigihankeliitude ühing (UGAP) on riigi tööstus- ja kaubandusasutus, mille ülesandeks on riigisektori personali jaoks mõeldud kaupade ja teenuste ostmise tsentraliseerimine. Riigisektori alla kuuluvad: riigiasutused ja kohalikud omavalitsused. Ka riigiteenust pakkuvad eraasutused võivad ühingu teenuseid kasutada. UGAP pakub neile näiteks tehnilist abi seadmete ja varustuse soetamiseks. Ühing toetab üldhuve edendavaid tegevusi.
2.7. Nõuandvad organid
2.7.1. Riigi tasandil
Hariduse ülemkogu (H.C.E.)
Hariduse ülemkogu loodi 23. aprilli 2005. aasta kooli tuleviku suunamise ja õppekava seaduse § 14 alusel. Hariduse ülemkogu on sõltumatu nõuandev organ.
Koosseis
Ülemkogu koosneb üheksast liikmest, kelle ametiaeg on kuus aastat. Neist kolm nimetab ametisse Vabariigi President, kaks Rahvusassamblee esimees, kaks Senati esimees ja kaks Majandus- ja sotsiaalnõukogu esimees, liikmeid ei nimetata parlamendiliikmete seast. Ülemkogu esimehe määrab haridusnõukogu liikmete seast Vabariigi President.
Ülesanded
· esitada oma arvamus ja ettepanekud teadmiste ja oskuste kohta, mida õpilased peaksid omama kohustusliku õppeaja lõpuks;
· koostada igal aastal ülevaade saavutatud tulemustest haridussüsteemis, eelkõige lähtudes algeesmärkidest;
· esitada haridusministri palvel oma arvamus ja ettepanekud pedagoogika, õppekavade, õpilaste teadmiste kontrollimise viiside, haridussüsteemi korraldamise ja tulemuste ning õpetajate koolitamise küsimustes;
· koostada õpetajate koolitamise kava.
Kõrgem haridusnõukogu (C.S.E.)
Koosseis
Kõrgema haridusnõukogu tegevust juhib haridusminister või tema esindaja. Kõrgem haridusnõukogu koosneb õpetajate, teadurite-õppejõudude, teiste töötajate, lastevanemate, õpilaste, üliõpilaste, kohalike omavalitsuste ning mittetulundusühingute esindajatest.
Ülesanded
Kõrgema haridusnõukogu poole pöördutakse kohustuslikus korras kõigis riiklikku tähtsust omavates õpetamist või haridust puudutavates ükskõik millise ministeeriumi osakonna pädevusse kuuluvates küsimustes, Kõrgem haridsnõukogu esitab oma arvamuse erinevate haridusministeeriumi poolt esitatud eelnõude kohta, eelkõige õppekavasid, diplomite väljastamist ja õppimistingimusi käsitlevate eelnõude ning igasuguste riiklikku tähtsust omavate haridusalaste küsimuste kohta.
Riiklik kõrghariduse ja teadusuuringute nõukogu (C.N.E.S.E.R.)
Koosseis
Haridusministri alluvuses asuv valitud nõuandev organ. Koosneb 61-st liikmest, kellest 40 on õppepersonali ja õpilaste esindajad ning 21 riigiesindajad - peamiselt haridus-, kultuuri-, teadus-, majandus- ja sotsiaalvaldkondade esindajad.
Ülesanded
Peamiseks ülesandeks on kõrgharidust käsitleva üldise poliitika määratlemine. Nõukogu arvamust küsitakse kõigi määruseelnõude, põhikirjade ja pedagoogiliste eeskirjade projektide kohta.
Ülikoolide rektorite kolleegium (C.P.U.)
Koosseis
Haridusministri poolt juhitav ülikoolide rektorite kolleegium ühendab kõigi ülikoolide rektoreid, muude kõrgkoolide ja paljude suuremate õppeasutuste direktoreid.
Ülesanded
Uurib kõiki neid õppeasutusi puudutavaid küsimusi ning esitab oma arvamuse haridusministri poolt esitatud küsimuste kohta.
Koolidirektorite ja insenerikoolide juhtide ühendus
Koosseis
Sellesse organisse kuuluvad kõigi riiklikku kõrgharidusteenust pakkuvate inseneridiplomite väljastamise õigust omavate ja haridusministeeriumi alluvusse kuuluvate õppeasutuste ja koolide juhid. Haridusminister on ühenduse õigusjärgne esimees.
Ülesanded
Uurib kõiki Hariduskoodeksis nimetatud insenerikoolidega seotud küsimusi. Ühendus võib esitada haridusministrile nende küsimuste kohta soove ja ettepanekuid. Lisaks palutakse ühendusel esitada põhjendatud arvamusi haridusministri poolt tõstatatud küsimustes.
Kõrge haridus-, majandus- ja töökomisjon
Koosseis
Komisjon koosneb 41-st haridusministri poolt ametisse nimetatud liikmest: kutseühenduste esindajatest, keskadministratsiooni direktoritest ning riigiasutuste esindajatest, haridus-, majandus- ja tööturuekspertidest, kes on valitud nende pädevuse tõttu nimetatud valdkondades.
Ülesanded
Haridus- ja kõrgharidusministri juures asuva Kõrge haridus-, majandus- ja töökomitee ülesandeks on haridussüsteemi kui terviku ning majanduse ja tööturu vaheliste sidemete analüüsimine ning nende valdkondade vastutavate isikute otsuste selgitamine.
Ministeeriumi pariteetne tehnikakomitee (C.T.P.M.)
Koosseis
Koosneb võrdses osas haldusesindajatest ning ametiühingute poolt määratud töötajate esindajatest.
Ülesanded
Arutab õppevahendite jaotamisega seotud küsimusi. Komisjoni vastutusalasse kuuluvad kõik küsimused, mis on seotud:
· juhatuste, asutuste või osakondade korraldusega;
· töömeetodite ja –tehnika moderniseerimiskavadega ning nende mõjuga personalile ja põhikirjalistele eeskijradele;
· haldusülesannete täitmiseks vajalike suuniste kindlaksmääramisega;
· hügieeni ja turvalisuse probleemidega;
· kavadega, mis määravad mitmeaastased eesmärgid naiste ligipääasu parandamiseks kõrgetele ametikohtadele.
Riikliku hariduse territoriaalnõukogu
Koosseis
Koosneb riigi, regioonide, departemangude ja komuunide ning kommuunidevahelises koostöös toimivate riiklike õppeasutuste esindajatest.
Ülesanded
Nõukogu poole võib pöörduda kõikides kohalikke omavalitsusi huvitavates haridusküsimustes. Nõukogu teavitatakse kohalike omavalitsuste algatustest ning komisjon esitab omapoolsed ettepanekud, mille eesmärk on soodustada eelkõige võrdsete võimaluste pakkumist riikliku haridusteenuste tarbijatele. Nõukogu poole pöördutakse arvamuse saamiseks punkti L 211 1. lõigus mainitud hindamisaruande kohta. Komisjon kutsub õppepersonali ja haridusteenuste tarbijaid oma töös osalema.
Riiklikud pariteetsed halduskomisjonid (C.A.P.N.)
Koosseis
Komisjonid koosnevad võrdsel arvul administratsiooni ja personali esindajatest.
Ülesanded
Personaliühenduste poolt loodud komisjonid on pädevad hindamise, üleviimise, kraadide määramise ja töötajate edutamisega seotud küsimustes ning individuaalsetes küsimustes.
Haridusministeeriumi nõuandvad kutsekomisjonid (C.P.C.)
Koosseis
Iga kutsekomisjon koosneb oma kutsealase tegevuse või tööde poolest kvalifitseeritud isikutest ning esindajatest: riigiesindajatest, tööandjate ja töötajate esindajatest.
Ülesanded
Nende komisjonide ülesandeks on esitada ministrile oma arvamused ja ettepanekud järgmistes küsimustes:
· koolihariduse ning kutsealase täiendõppe määratlemine erinevate tegevusvaldkondade ülesannete ja ametikohtade täitmiseks;
· koolitusvajaduste mitmekesisus erinevatel tasanditel;
· koolituskavade vastavus kvalifikatsiooni eesmärkidele.
Ühtegi tehnilise õppe või kutseõppe diplomit ei saa välja anda nimetatud komisjonide heakskiiduta.
Riiklik koolielu nõukogu (C.N.V.L.)
Koosseis
Ministri või tema esindaja poolt juhitud nõukogu koosneb 30-st keskkooli esindajast, kelle valib minister või tema esindaja. Riiklikku koolielu nõukokku kuulub 30 keskkooli- õpilaste esindajat, kes valitakse iga koolielu akadeemilise nõukogu liikmete seast. Samuti kuulub nõukokku kolm Kõrgema haridusnõukogu esindajat.
Ülesanded
Nõukogu võimaldab keskkoolide õpilaste esindajatel saada teavet ning pidada dialoogi haridusministriga.
2.7.2. Regionaalsel ja akadeemilisel tasandil
Koolielu akadeemiline nõukogu (C.A.V.L.)
Koosseis
Nõukogu koosneb 20-st keskkooliõpilaste esindajast ja 20-st adiministratsiooni, kohalike omavalitsuste ja lastevanemate esindajast.
Ülesanded
Esitab oma arvamuse keskkoolide ja regionaalsete eriharidusasutuste koolielu ja koolitööd puudutavates küsimustes.
Riikliku hariduse akadeemiline nõukogu (C.A.E.N.)
Koosseis
Nõukogu koosneb 72-st liikmest: neist kolmandiku moodustavad rahvaesindajad, kolmandiku õppepersonali esindajdad ja kolmandiku «tarbijate» esindajad (lastevanemad, üliõpilased, ametiühingud jne). Nõukogu esimehe kohuseid täidab regiooni prefekt või regionaalnõukogu esimees.
Ülesanded
Nõukogu arvamust võib küsida ning nõukogule oma soove esitada kõikides konkreetses akadeemias pakutava riikliku haridusteenuse korraldust ja toimimist puudutavates küsimustes. Nõukogu vaatab läbi sekundaarsete koolituste esialgse kava, keskkoolide investeeringute ja toetuste kava, täiskasvanute täiendkoolituse ja kõrghariduse programmid.
Riiklik pariteetne akadeemiline tehnikakomitee (C.T.P.A.)
Koosseis
Iga komitee koosneb 10-st valitud täisõiguslikust liikmest ja 10-st asendusliikmest, kes esindavad administratsiooni ning 10-st liikmest ja 10-st asendusliikmest, kes esindavad personali.
Ülesanded
Komitee on pädev haldusosakondade ja esimese ning teise taseme õppe- ja koolitusasutuste töökorraldusega seotud küsimustes.
Pariteetne akadeemiline halduskomisjon (C.A.P.A.)
Koosseis
Neid komisjone on palju, kuid üldiselt on üks komisjon iga personaliüksuse kohta. Igaühes on võrdsel arvul administratsiooni ja personali esindajaid.
Ülesanded
Komisjonid esitavad oma arvamuse hindamise, edutamise, üleviimise ja õppekraadide ning distsiplinaarkaristuste määramisega seotud küsimustes.
2.7.3. Departemangu tasandil Riikliku hariduse departemangunõukogu (C.D.E.N.)
Koosseis
Riikliku hariduse departemangunõukogud koosnevad järgmistest esindajatest: kohalike omavalitsuste esindajad, õppe- ja koolitusasutuste töötajate esindajad, tarbijate esindajad (lastevanemad, mittetulundusühingud jne).
Ülesanded
Nõukogu poole võib pöörduda kõigis departemangus pakutava riiliku haridusteenuse korraldamist ja teostamist puudutavates küsimustes.
Departemangu pariteetne tehnikakomitee (C.T.P.D.)
Koosseis
Koosneb võrdsel arvul administratsiooni ja töötajate esindajatest.
Ülesanded
Pädev haldusosakondade korraldamises ning departemangu kõigi esimese ja teise taseme õppeasutuste tegevusega seotud küsimustes.
Departemangu pariteetne halduskomisjon (C.A.P.D.)
Koosseis
Iga komisjon koosneb võrdsel arvul administratsiooni ja töötajate esindajatest.
Ülesanded
Komisjonid on pädevad kõikides kooliõpetajate ja haridustöötajate juhtimisega seotud küsimustes.
2.8. Nõupidamisüksused
Erinevad üksused võimaldavad riikliku haridusteenuse pakkujatel ja partneritel kohtuda, selleks et koos otsuseid teha.
2.8.1. Õppeasutuse tasandil
Algkool
· Õpetajate nõukogu
Pedagoogiline meeskond koosneb direktorist, kooli kõikidest õpetajatest ning eriabivõrgustike liikmetest. Õpetajate nõukogu tuleb direktori juhatamisel kokku vähemalt kord kolme kuu jooksul väljaspool õppeaega ja iga kord kui nõukogu esimees seda vajalikuks peab või kui vähemalt pooled liikmetest selleks soovi avaldavad. Õpetajatenõukogu esitab oma arvamuse haridusteenuse korraldamise ning kõigi koolielu puudutavate probleemide kohta.
· Tsükliõppe õpetajate nõukogu
Tsükliõppe õpetajate nõukogu koosneb ühe tsükli pedagoogilisest meeskonnast. Nõukogu esimees valitakse liikmete hulgast. Juhul kui algkoolis on kolm või neli klassi, kuuluvad nõukogusse kooli kõik õpeatajad. Nõukogu teeb kokkuvõtte laste edasiminekust vastava tsükli jaoks ettenähtud oskuste omandamisel. Nõukogu esitab ka ettepaneku õpilaste järgmisse tsüklisse üleviimisse või samasse tsüklisse jätmise kohta.
· Koolinõukogu
Koolinõukogu koosneb õpetajate nõukogust, linnapeast, linnavolikogu haridusvolinikust, lastevanemate esindajatest, departemangu haridusvolinikust, kelle ülesandeks on koolide külastamine. Koolinõukogu tuleb kokku vähemalt üks kord kolme kuu jooksul. Koolinõukogu võtab vastu koolikava, koostab koolinädala korraldamise kava, võtab vastu kooli sisekorraeeskirja, annab oma arvamuse kõigi kooli toimimisega (muuhulgas koolivälised tegevused, toitlustus, pedagoogilised tegevused ja õppevahendite kasutamine) seotud küsimuste kohta ning annab heakskiidu täiendavate tegevuste korraldamise kohta.
Põhi- ja keskkoolis
· Klassinõukogu
Klassinõukogusse kuulub õppeasutuse juht, klassiõpetaja, pea- või haridusnõustaja, kutsenõustaja, kaks õpilasesindajat, kaks lastevanemate esindajat ja võimalusel ka kooliarst, sotsiaaltöötaja ja meditsiiniõde. Eesistujaks on õppeasutuse juht või tema esindaja, nõukogu koguneb vähemalt kolm korda aastas, et üle vaadata klassi igapäevast elu puudutavaid pedagoogilisi küsimusi, eriti küsimusi, mis puudutavad õpilaste isikliku töö organiseerimist.
· Halduskogu
Koosseis
Põhi- ja keskkoolide halduskogusse kuuluvad õppeasutuse juht, tema asetäitja, õppeasutuse haldusjuht, haridusnõustaja, eriharidusosakondade eest vastutavad asedirektorid, keskkoolides töödejuhataja, piirkondlik esindaja, kolm kommuuni esindajat, üks või kaks eksperti, koolipersonali seast valitud esindajad, lastevanemate ja õpilaste esindajad.
Ülesanded
Asutuse juhi aruande alusel tagab tagab halduskogu nõuandva organina koolide pedagoogika ja hariduse autonoomia põhimõtete rakendamise, võtab vastu asutuse tööplaani, kooli sise-eeskirjad, eelarve, koostab igal aastal kooli pedagoogilise töö aruande ja majandusaruande.
· Alaline komisjon
Koosseis
Põhi- ja keskkoolides kuuluvad alalisse komisjoni asutuse juht ja tema asetäitja, asutuse haldusjuht, kohaliku omavalitsuse esindaja, personali seast valitud esindajad, lastevanemate valitud esindajad, õpilaste valitud esindajad.
Ülesanded
See organ valmistab ette halduskogu otsuseid. Lastevanemate esindajad on sinna valitud nõukokku kuuluvate lastevanemate poolt. Põhikoolis on neid neli ja keskkoolis kolm.
· Distsiplinaarnõukogu
Koosseis
Nõukokku kuuluvad õppeasutuse juht ja tema asetäitja, õppeasutuse haldusjuht, personali poolt valitud esindajad, lastevanemate ja õpilaste poolt valitud esindajad ja hariduse peanõustaja.
Ülesanded
Distsiplinaarnõukogu on pädev kohaldama õpilastele järgmisi karistusi: hoiatus, noomitus, õppeasutusest ajutine või lõplik kõrvaldamine. Distsiplinaarnõukogu võtab otsuseid vastu salajasel hääletusel lihthäälteenamusega.
2.8.2. Departemangu tasemel
· Kutsesuunamiskomisjon
Koosseis
Õpilaste kutsesuunamiskomisjoni kuuluvad akadeemia inspektori esindaja, koolijuhid (nii need, kelle õpilasi suunatakse, kui ka need, kes nad vastu võtavad), hariduse peanõustaja või tema esindaja, kutse- ja teabekeskuse direktor või tema esindaja, Põllumajanduse ja metsanduse piirkondliku direktori esindaja, avaliku haridussüsteemi lastevanemate esindajad, kes on departemangus enim esindatud ühingute liikmed.
Ülesanded
Komisjon tegeleb kutse- ja haridussuunamisega ja esitab oma töö tulemused akadeemia inspektorile ning departemangu haridusosakondadele otsustamiseks.
· Apellatsiooninõukogu
Koosseis
Apellatsiooninõukogu esimees on akadeemia inspektor või tema esindaja. Nõukogusse kuuluvad koolijuhid, õpetajad, lastevanemad, akadeemia inspektori poolt ametisse nimetatud hariduse ja kutsenõustamise töötajad.
Ülesanded
Selle nõukogu ülesandeks on läbi vaadata lahkhelid ja probleemid kutsesuunitluse suhtes, mis tekivad ühelt poolt perekondade ja teiselt poolt koolijuhi ja pedagoogide vahel. Nõukogu poolt vastu võetud kutsesuunitlust või istumajäämist puudutavad otsused on lõplikud.
2.8.3. Regionaalsel ja akadeemilisel tasandil
· Teise taseme stipendiumite regionaalnõukogu
Koosseis
Eesistujaks on rektor. Nõukogus on veel õpetajate esindajad, lastevanemate ühingute esindajad, riigi- ja erakutsekoolide esindajad, departemangu sõjaveteranide osakonna esindaja, departemangu volikogu liikmed ning linnapead.
Ülesanded
Nõukogu toimib apellatsiooniinstantsina stipendiumitaotlusi puudutavaid otsuseid vastu võttes, kui viimased on tagasi lükatud.
· Kõrgharidusstipendiumite regionaalnõukogu
Koosseis
Eesistujaks on rektor. Nõukogusse kuuluvad administratsiooni liikmed, kelle hulgas on kooli ja ülikoolide regionaalse keskuse direktor, teise taseme haridusasutuste juhid, ülikoolide ja üliõpilasühingute esindajad.
Ülesanded
Nõukogu lahendab üliõpilaste poolt esitatud kõrghariduse stipendiumite esmaseid taotlusi ja nende uuendamise taotlusi. Nõukogu vaatab üle ka usalduse peale laenude võtmise taotlused.
2.9. Haridusasutuste personal
2.9.1. Koolis
Õpetajad
Klassijuhatajad on järk-järgult (alates 1990. aastast) asendanud kooliõpetajaid. Algkoolides on loendatud 364 000 õpetajat. Nad valitakse avaliku konkursi (akadeemiate kaupa), sisemise konkursi (departemangude kaupa) ja personalivalikunimekirjade (liste d’aptitude) alusel. Nende tööaeg on 27 tundi nädalas. «Klassijuhataja on mitmekülgne õpetaja, ta on võimeline õpetama kõiki algkooli aineid, ta võib õpetada ja kasvatada lapsi lasteaia- rühmast neljanda klassini, ta peab ametit, mis areneb pidevalt». Tal on neli suurt ülesannet:
· õpetada kõiki algkoolis antavaid aineid (prantsuse keel, matemaatika, ajalugu ja geograafia, füüsika ja tehnika, bioloogia ja geoloogia; ta võib kasutada assistente võõrkeelte, kunstiõpetuse, muusika ja kehalises kasvatuse õpetamisel);
· pidada prioriteediks emakeele omandamist (suulise eneseväljendamisoskuse omandamise järel lasteaias kirjutamisoskuse õpetamine algkoolis);
· tagada õpilaste mitmekülgne arendamine;
· olla õpetamisel vastutustundlik ja järgida kutse-eetikat.
Juhid
Koolides, kus on vähemalt kaks klassi, nimetab akadeemia inspektor õpetajate või klassijuhatajate seast ametisse direktori. Direktor vastutab haldus- ja õppeküsimustes ning esindab kooli kohaliku omavalitsuse ja lastevanemate ees.
Inspektorid
Riikliku haridussüsteemi inspektorid (I.E.N.) võetakse tööle konkursi korras neljale erialale: esimene tase, informatsioon ja kutsenõustamine, tehniline õpe, üldõpe. Esimese haridustaseme inspektorid töötavad regionaalsel, teised akadeemilisel tasandil. Neil on neli ülesannet:
· hariduspoliitika edendamine;
· hariduspoliitiliste suundade hindamine;
· haridustöötajate inspektsioon ja programmide järelevalve;
· pedagoogiline algatus ja töötajate koolitamine.
Haldustöötajad
Kooli ja ülikooli haldustöötajad (A.A.S.U.), kooli ja ülikooli haldussekretärid (S.A.S.U.) töötavad kõikidel karjääriastmetel keskadministratsioonis, rektoraatides, akadeemilistes inspektsioonides ja haridusasutustes.
Tervishoiutöötajad
Riikliku haridussüsteemi arst vastutab nii üksikisikute kui kollektiivide profülaktika ja terviseedendamistegevuse eest.
Tehniline personal, töölised, teenindav personal
Nende vastutusel on kõikide infrastruktuuride hooldus ja töö.
Lasteaia piirkondlikud abiõpetajad (ATSEM)
Nad assisteerivad kooliprofessoreid hügieeni ja õppematerjalide ettevalmistuse alal.
Abikasvatajad
Nad on kaasatud kõikidesse tegevustesse.
Varajase keeleõppe eest vastutav personal
Algkoolis õpetavad võõrkeeli teise taseme keeleõpetajad, võõrkeele abiõpetajad (välisüliõpilased) või väljastpoolt tulnud õpetajad. Pikemas perspektiivis peab võõrkeelte õpetamine kuuluma võimalikult suures osas klassijuhatajate vastutusalasse.
Kehalise kasvatuse õpetajad
Nad saavad litsentsi akadeemia inspektsioonist ja neid palkab kommuun või akadeemiline inspektsioon.
Kunstiõpetajad
Nad peavad olema litsentseeritud regiooni kultuuridirektoraadi poolt või omama diplomit mõnel kujutava- või tarbekunstialal.
2.9.2. Põhi- ja keskkoolis
Õpetajad
Põhikoolides, keskkoolides ja kutsekoolides on kokku 530 000 õpetajat. Õpetajad on ühe õppeaine spetsialistid ning neid võetakse tööle avaliku- või sisekonkursiga kolme ülikoolikursuse läbimist tõendava diplomi alusel.
Kõikides koolides töötavad klassijuhatajad ja nende abid, kes õpetavad kõiki ühiseid õppeaineid kaasa arvatud kehaline kasvatus. Mõned klassijuhatajad on spetsialiseerunud kutseharidusele: need on kutsekeskkoolide ja tehniliste erialade klassijuhatajad, kes on samal ajal ka töödejuhatajad.
Haridustöötajad
Hariduse peanõunikud vastutavad hariduse korraldamise ja õpilaste igapäevase koolielu eest. Nagu õpetajaid, võetakse neidki tööle avaliku- või sisekonkursiga kolme ülikoolikursuse läbimist tõendava diplomi alusel.
Kutsenõustajad
Kutsenõustajad-psühholoogid praktiseerivad kutsenõustamis- ja infokeskuses, kus nad võtavad vastu õpilasi, nende perekondi ja täiskasvanuid, et jagada neile teavet ja dokumente ning anda nõu. Haridusasutustes osalevad nad nii üldsuse teavitamises kui ka õpilaste individuaalses nõustamises.
Juhtkonnad
Põhi- ja keskkoolides määratakse juhtkond (direktor, õppealajuhataja, asetäitja, raamatupidaja) õpetajate, kasvatus-, kutsenõustamis- või inspektsioonitöötajate seast konkursiga või personalivalikunimekirjade (liste d'aptitude) alusel.
· Direktor juhib asutust ja on haldusnõukogu eesistuja. Ta on korraga täitevvõim ning riigi esindaja: talle allub asutuse personal. Direktor teostab järelevalvet eelarve üle ja annab selle kohta aru haldusnõukogule. Ta vastutab tõsiste otsuste tegemisel (asutuse sulgemine, tundide katkestamine). Direktor jälgib õpetamise head tava ning õpilaste suunamist ja teadmiste kontrollimist. Koolijuhte (põhi- ja keskkoolides) määratakse ametisse kas konkursiga (pärast viieaastast tööstaaži avalikus teenistuses) või personalivalikunimekirjade (liste d'aptitude) alusel, või ületoomisega teiselt töökohalt.
· Haldusjuht abistab direktorit kõigis küsimustes, mis puudutavad materiaalseid ja finantsküsimusi (ruumide hooldus ja turvalisus, vastuvõtu, toitlustamise, majutuse, jne organiseerimine). Ta juhib kõiki administratsiooni töötajaid, lihttöölisi ja teenindajaid. Ta võib tegeleda ka raamatupidamisega.
· Raamatupidaja vastutab kooli üldise raamatupidamise eest. Ta vastutab tulude laekumise ja kulude maksmise eest.
Sotsiaal- ja tervishoitutöötajad
Riikliku haridussüsteemi meditsiiniõed on põhiliselt suunatud teise taseme haridusasutustesse ja katavad ära teatud tegevuspiirkonna kõikide koolide ja teise taseme haridusasutuste, kus ei ole alalise töökohaga õde, vajadused. Õdede ülesandeks on koolijuhi juhtimisel edendada ja ellu viia tervishoiupoliitikat kooli kõikide õpilaste heaolu arvestades. Haridussüsteemi meditsiiniõed omavad riiklikku diplomit meditsiiniõe erialal ja nad on läbinud spetsiifilise konkursi, et töötada haridussüsteemis.
Riikliku haridussüsteemi arstide ülesandeks on individuaalsed ja kollektiivsed terviseteemalised ennetus- ja arendustegevused. Need tegevused viiakse läbi kõikidele õpilastele nii algkoolides, põhikoolides kui ka keskkoolides. Riikliku haridussüsteemi arstid omavad kvalifikatsioone ja diplomeid, mis annavad neile õiguse praktiseerida arstina Prantsusmaal ja nad on läbinud ka erikonkursi, et saada õigus praktiseerida haridusasutustes.
Sotsiaaltöötajad aitavad õpilastel hakkama saada nende igapäevaelu probleemidega, seda nii koolis kui ka kooliväliselt. Nad sekkuvad teise taseme riigikoolides laste ja nende perede probleemide puhul. Nende roll on mitmekesine: analüüsida raskustesse sattunud laste kooli ja perekondlikku olukorda, anda neile teavet nende õigustest, suunata neid abi saamiseks pädevate asutuste juurde, aidata neid asjaajamises, olla vahendajaks. Nad nõustavad koole ka sotsiaalküsimustes ja osalevad kollektiivsetes ennetustegevustes. Sotsiaaltöötajad omavad sotsiaaltöötaja riigidiplomit, nad peavad hoidma ametisaladust.
Inspektsiooni töötajad
Akadeemia inspektorid – pedagoogilised regionaalinspektorid (I.A.-I.P.R.) üldhariduskoolidele ja kutsekoolidele ning õpipoiste koolituskeskustele, mis pakuvad kõrgema tehniku diplomi (B.T.S.) omandamiseks ettevalmistuskursusi. Riikliku haridussüsteemi tehnilise õppe inspektorid (I.E.N.-E.T.) kutsekoolidele ja õpipoiste koolituskeskustele, mis pakuvad V ja IV taseme koolitusi, omades kontrollifunktsiooni ja pedagoogilise eestvedamise rolli akadeemia raames. Neil on neli põhilist ülesannet:
· Ministri poolt määratud hariduspoliitika edendamine.
· Õpetussüsteemi ja õppe kvaliteedi hindamises osalemine.
· Õpetajate inspekteerimine ja nõustamine. Nad hindavad õpetajate, kasvatajate ja kutsenõustajate tööd alg-, põhi- ja keskkoolides.
· Õpetajate koolitusprogrammides osalemine ja osalemine eksamite, inspektsiooni, nõuande, koolituse, valimise organiseerimises ning koolitustöötajate juhtimises.
|
