|
3.1. Lasteaed
Prantsuse haridussüsteemi teeb ainulaadseks lasteaia olemasolu, mis võtab vastu lapsi enne kuueaastaselt algavat koolikohustust. Lasteaed on tihti jaotatud laste vanuse järgi väikeste, keskmiste ja suurte laste osakonnaks. Prantsusmaal käib lasteaias 1/3 kaheaastastest lastest ja peaaegu kõik 3-5-aastased lapsed. See on esimene perekonnaväline kasvatuskoht valdavale enamusele lastest. Lasteaeda suhtutakse kui ühte osasse haridusteel. Lapsed arendavad seal oma põhilisi andeid, täiustavad oma keeleoskust ja hakkavad avastama kirjatähtede, numbrite ja teiste õppeainete maailma. Lasteaia peamine eesmärk on anda lastele positiivne kooliskäimise kogemus.
Lasteaed võimaldab lastel avastada elu kollektiivis väljaspool perekonda. Laps parandab ka keeleoskust, väheneb tema hirm ruumi ja aja ees ning ta arendab oma kunstivõimeid. Keskmiselt käib laps lasteaias kakskümmend kuus tundi nädalas.
Õppetöö on üles ehitatud mitmele valdkonnale: keeleõpe, kooselu, tegutsemine ja väljendumine oma keha abil, maailmaavastamine, tunnetamine, fantaasia, loovus.
3.2. Algkool
Algkool on tasuta segakool, kui tegemist on riigikooliga. Algkool võtab vastu 6-11-aastaseid lapsi. Õppekava on riiklik ja kohustuslik kõikidele õpetajatele ja lastele. Alates 1990. aastast on õpingud jagatud tsüklitesse:
· 1. tsükkel: esimese tsükli õpiaeg (lasteaia väike ja keskmine rühm)
· 2. tsükkel: põhiõppe tsükkel (lasteaia suur rühm, ettevalmistusklass ja esimene elementaarõppe klass (CE1))
· 3. tsükkel: süvaõppe tsükkel (elementaarõppe teine klass (CE2), keskmise õppe esimene ja teine klass (CM1 ja CM2))
Lasteaia ja algkooli õpilaste keskmine õppeaeg nädalas on 26 tundi. Kool arvestab ka õpilaste mitmekülgsusega ja nende võimete erinevustega. Lisaks arutlusele ja intellektuaalsele mõttetööle arendatakse ka vaatlusoskust, katsetamivalmidust, tundlikkust, motoorseid võimeid ja loovat kujutlusvõimet. Algõpetus on üles ehitatud kahel olulisel teljele: prantsuse keele valdamine nii kõnes kui kirjas ja kodanikuõpetus.
3.2.1. Põhiõppe tsükkel (lasteaia suurte rühm, ettevalmistusklass (CP), elementaarklass 1 (CE1)
Põhiõppe tsükkel algab lasteaias (suurte rühm). See jätkub algkooli kahel esimesel aastal (ettevamistusklass ja elementaarõppe esimene klass), sellel tsüklil on delikaatne ülesanne muuta esimene pühendumine kirjatehnikale rangeks ja kindlaks õppimiseks.
Kõneoskuse ja prantsuse keele valdamine
Põhiõpete tsükkel peab võimaldama igale lapsele prantsuse keeles lugema ja kirjutama õppimist kodunedes ka mõnede olulisemate kirjakultuuri aspektidega. Suulise kõne valdamine areneb klassi- ja koolielust tulenevates pidevat suhtlemist eeldavates olukordades.
Elada koos
Õpilased hakkavad nägema oma tegevust seoses teiste inimeste ja ühiskonnaga. Nad avastavad, et kollektiivse elu piirangud on nende vabaduse tagatis, et karistus, kui seda kasutatakse, ei tulene täiskasvanu omavolist, vaid kehtestatud reeglite rakendamisest. Nad õpivad loobuma vägivallast, hakkama saama konfliktidega ja arutlema probleemide üle, millega puutuvad kokku.
Matemaatika
Pakkudes arvude, vormide, suuruste ja nende mõõtmete struktureeritud õppimist, on teine tsükkel verstapostiks õpilaste sisenemisel matemaatikamaailma. Arvudest ja eriti nende kirjutamisest arusaamine (kümnendsüsteem) ning peast arvutamine kõikides vormides (meeldejäetud vastused, peast arvutamine) on esmatähtsad eesmärgid.
Avastada maailma
Lasteaias omandas laps ratsionaalse mõtlemise alged seostades põhjuseid ja tagajärgi õpetaja valitud tegevuses. Põhiõppe tsüklis kinnitab ta arutlemisvõimet rakendades seda laiemale kogemuste ringile. Õpetaja eestvedamisel õpivad lapsed ära tundma lisaks otsesele ja vahetule kogemusele ka uusi ja järjest kaugenevaid avastamisruume. Nad saavad aru teiste ajastute olemasolust, avastavad teisi mateeria ja elusmaailma ilminguid.
Võõrkeeled ja murded
Põhiõppe tsükkel, alates lasteaia suurte rühmast kuni elementaarõppe esimese klassi lõpuni loob keeleõppe alustalad. Tsükkel aitab õpilastel avastada keelte ja kultuuride rikkust ja erinevusi.
Puutöö
Kunstiõpe algkoolis arendab väljendusoskust ja loomisvõimet alates konstruktiivsest praktikast, mis soodustab õpilase autonoomia ja isiksuse õitselepuhkemist. Saades kasu lasteaias kogutud sensoorsetest ja žestiaistingutest, suunatakse õpilane näitama oma osavust ja kujutlusvõimet, kasutama erinevaid tehnilisi võtteid ja laiendama oma kunstilise väljendusoskuse piire.
Kehaline kasvatus
Nagu lasteaiaski, on ka algõppe tsüklis kehalise kasvatuse eesmärgiks motoorse juhtimise võime ja vahendite arendamine; juurdepääs kultuuripärandile, mis on seotud erinevate füüsiliste, sportlike ja kunstiliste ning sotsiaalkäitumise tegevustega; oma keha tundmiseks, selle austamiseks ja hea tervise juures hoidmiseks teadmiste ja oskuste omandamine.
3.2.2. Süvenemistsükkel (CE2, CM1, CM2)
Süvenemistsüklis jätkab õpilane oma hariduse alustalade omandamist: kõne ja prantsuse keele valdamine, kodanikuõpe, matemaatika, kunstiõpetus ja kehaline kasvatus. Siiski saab ta neid aineid erinevalt, kuna jõuab psühholoogilisse arengufaasi, mis võimaldab neid teadmisi omandada läbimõeldud viisil, omandada kindlamaid intellektuaalseid võimeid.
Prantsuse keel ja kirjandus ning inimeseõpe
Kirjandus: kolmanda tsükli programmi eesmärk on anda igale õpilasele tema vanusele sobiva kirjanduse loetelu (répertoire de références), mis on ammutatud lastekirjandusest.
Prantsuse keele mõtestatud jälgimine: see viib lapsed kirjutatud tekstide lähemalt uurimisele, nagu me kirjeldame esemeid ja teeme kindlaks nende omadusi. Nad võrdlevad erinevaid lingvistilisi detaile (tekstid, laused, sõnad, häälikud, kirjapilt, jne.), et välja tuua täpsemalt sarnasused ja erinevused.
Võõrkeeled või murded: kolmandas tsüklis viib see õpetus kindlate teadmiste omandamiseni, mis võimaldab tõhusalt lapsel kasutada võõrkeelt teatud olukordades, kus tal on vaja suhelda.
Ajalugu: õpetaja aitab lapsel üles ehitada ajaloomõistmise, mis koosneb korduvusest ja järjestustest, pöördumatutest olukordadest ja pika- või lühiajalistest katkestustest. Seega kronoloogilise asjade kulu järgimine, tähistatud tähendusrikaste kuupäevadega on oluline ja moodustab ühe alustala ajaloole lähenemisel. Jätkuvalt on Prantsusmaa territoorium tähtsaimal kohal aga programm sisaldab ka lähenemist Euroopale ja maailmale.
Geograafia: programm keskendub maastike lugemise ja kaartide uurimise seostamisele. Eesmärk on edastada õpilastele vajalikud teadmised, et hakata aru saama ruumist, kus nad elavad ja sellest, et nad omal moel osalevad selle ruumi muutmisel.
Kodanikuõpe
Kodanikuõpetuse prioriteet ei ole niivõrd teadmiste omandamine, kui teatud käitumisviisi praktiline õpe. Kolmandas tsüklis peab see võimaldama igale lapsele paremat integreerumist klassi- ja koolikollektiivi hetkel, kus tema iseloom ja iseseisvus kinnistuvad. See aine paneb õpilase mõtisklema konkreetsete probleemide üle, mida kohtab kooliõpilane ja selle tagajärjel tajuda selgesõnalisemalt üleminekuid isikliku vabaduse, sotsiaalse elu piirangute ja jagatud väärtuste kinnitamise vahel. Omandatud teadmiste baasil suunab kodanikuõpe õpilast avardama oma mõtisklusi ka teistele kollektiividele: kommuun, riik, Euroopa ja maailm.
Reaalainete õpe
Matemaatika: kolmandas tsüklis arendatud teadmised ja oskused peavad kaasa aitama ratsionaalse mõtlemise arendamisele, kodanikuks muutumisele ja võimaldada paremini aru saada põhikoolis antud õppest. Matemaatikaõpingute keskmes on ülesannete lahendamine ja see võimaldab anda tähenduse kõikidele õpitud teadmistele: täis- ja kümnendarvud, tehted nendega, tutvumine murdudega, tasapinnalised ja ruumilised objektid ja mõned nende omadused, teatud suuruste mõõtmine.
Eksperimentaalteadused ja tehnoloogia: teaduste ja tehnoloogia õppe eesmärgiks koolis on vaatluse teel ratsionaalse arusaama omandamine mateeriast ja elusobjektidest ja seejärel õpilastes huvi äratavate nähtuste mõistlik analüüs. See aine valmistab neid ette vabamalt orienteeruma ühiskondades, kus tehnika mängib olulist rolli.
Kunstiõpe
Kunstiõpe arendab väljendusoskust ja loovust; see soodustab ka õpilaste iseseisvuse ja tundlikkuse õitselepuhkemist; kunstiõpe võimaldab paremini tasakaalustada erinevaid intelligentsuse ja tundlikkuse vorme. Kunstiõppel on kolm teineteist täiustavat osa:
· baaskoolitus kunstis ja muusikas, kus kasutatakse eriprogramme;
· teistele õpetele integreeritud kunstilised tegevused, mis tugevdavad viimaste tundlikku lähenemist või esteetilist mõõtu: teatrietendused seoses kirjandusega, tantsimine seoses kehalise kasvatusega;
· kunstiliste ja kultuuriliste projektide teostamine, mis on võimaldavad süvendada ühte programmis olevasse kunstilisse ainesse või avastada uusi.
Kehaline kasvatus
Kolmandas tsüklis on kehalise kasvatuse eesmärgiks motoorse liikumise jaoks vajaminevate võimete ja vahendite arendamine; juurdepääs kultuuripärandile, mis on seotud erinevate füüsiliste, sportlike ja kunstiliste ning sotsiaalkäitumise tegevustega; oma keha tundmiseks, selle austamiseks ja hea tervise juures hoidmiseks teadmiste ja oskuste omandamine.
3.3. Põhikool
Põhikool on teise astme haridust andev asutus, kuhu võetakse vastu kõik algkooli lõpetanud lapsed ilma sisseastumiseksamita. See võimaldab koolitada kõiki lapsi ühtses raamistikus. Kohustusliku koolihariduse neli põhikooli aastat (kuues, seitsmes, kaheksas ja üheksas klass) on organiseeritud kolme tsüklisse. Põhikooli õpped on ülesehitatud ainetele: prantsuse keel, matemaatika, ajalugu ja geograafia, kodanikuõpetus, loodusteadused, tehnoloogia, kunstiõpetus, muusikaõpetus, kehaline kasvatus. Eesmärgid on püstitatud riiklikes programmides.
3.3.1. Kohandumise tsükkel (kuues klass)
Kuues klass moodustab üleminekuaasta algkooli ja teise astme õppe vahel. Viienda klassi õpilaste vastuvõtt ja integratsioon on olnud tugevdatud tähelepanu all alates 2001. aasta kooliaasta algusest. Õppeaasta alguses teostatakse üleriigilisi hindamisi. Need võimaldavad teostada individualiseeritud pedagoogilisi kokkuvõtteid ja korraldada rühmade moodustamise vastavalt õpilaste vajadustele. Eesmärk on tugevdada algkoolis omandatud teadmisi ja tutvustada õpilastele põhikoolis kasutatavaid töömeetodeid. Erilist tähelepanu jagatakse õpilaste vastuvõtule ja iseseisva töö toetamisele.
3.3.2. Keskmine tsükkel (seitsmes ja kaheksas klass)
Keskmine tsükkel võimaldab põhikooli õpilastel süvendada ja laiendada teadmisi ja oskusi. Seda tsüklit iseloomustab õppeainete terviklikkus kahe aasta vältel ja haridustee järk-järguline rikastamine valikainetega. Erilist tähelepanu pööratakse selle tsükli jooksul õpiraskustele ja kasvatusele ning kutsenõustamisele. Kohustuslike ainete õppimises on kaks tundi nädalas pühendatud avastusretkedele, mis hõlmavad vähemalt kahte õppeainet. Lisaks kohustuslikele ainetele võib õpilane valida endale üks-kaks valikainet. Põhikooli ja ettevõtte või kutsekooli vahelised kokkulepped võimaldavad üle 14-aastastel õpilastel avastada vaheldumisi õpingutega erinevate ametite töökeskkonda.
3.3.3. Suunamistsükkel (üheksas klass)
Selle klassi eesmärgiks on täiendada juba omandatud teadmisi, aidata õpilastel täpsustada isklikke plaane ja valmistada neid ette edasiseks haridusteeks. Alates 2005. õppeaasta algusest hakkas kehtima suunamistsükli õppekava uus korraldus. Valikainete nimekirjale, mille hulgast õpilased teevad oma valiku (võõrkeel või murre, ladina keel, kreeka keel) lisandub valikaine nimega ameti avastamine, seda võib valida kas kolme- või kuuetunnise moodulina. Üheksanda klassi lõpus omandavad õpilased riikliku haridustunnistuse diplomi ja võivad suunduda edasi
· kas kaheksandasse klassi üldharidus- või kutsekeskkooli;
· või ametiõppe kaheksandasse klassi või kutsekeskkooli ametioskuse sertifikaadi (C.A.P) esimese aasta ettevalmistusklassi.
3.3.4. Seksuaalkasvatuse tunnid
Seksuaalõpetus ei ole uus distsipliin: see areneb läbi kõikide õppeainete ja kooli elu üldiselt; eesmärgiks on teadmiste omandamine ja hoiakute kujundamine, nagu endast lugupidamine, austus teiste vastu, solidaarsus, iseseisvus, vastutustundlikkus.
Seksuaalhariduse tundide eesmärgiks on võimaldada vahetada õpilastega teavet, mõtisklusi ja dialoogi inimese seksuaalsuse erinevate külgede üle nagu bioloogiline, psühholoogiline, afektiivne, sotsiokultuuriline ja moraalne. Seksuaalkasvatuse tund ei asenda vanemate ja perekondade vastutust selles osas. Õppeaine vaid soodustab teismeliste arenemist teadlikuks, nende seksuaalse ja afektiivse arengu olulistest andmetest arusaamist, kriitikameele omandamist ja lõpuks võimaldab neil teha vabasid ja vastutustundlikke valikuid. See tund on lisaks loodusõpetuse tundides õpitule.
3.3.5. Diplomid ja tunnistused
Kooli liiklusohutuse tunnistus
Kooli liiklusohutuse esimese taseme tunnistus (A.S.S.R.) on mõeldud põhikooli kuuenda klassi õpilastele ja teise taseme oma põhikooli kaheksanda klassi õpilastele. Liiklusohutuse tunnistus (B.S.R.) tähendab, et kooli liiklusohutuse esimese taseme tunnistusele on lisandunud viis sõidutundi. Liiklusohutuse tunnistus on kohustuslik, et juhtida abimootoriga jalgratast alates 14. eluaastast. Teise taseme tunnistus on kohustuslik enne autokooli registreerimist.
Infotehnoloogia ja interneti tunnistus (B2i)
Infotehnoloogia ja interneti tunnistuse eesmärk on kinnitada õpilaste poolt saavutatud taset multimeedia ja interneti vahendite kasutamise osas. Et kindlustada võrdseid võimalusi peab riiklik haridussüsteem andma igale tulevasele kodanikule infotehnoloogia ja kommunikatsiooni kasutamise alase koolituse.
Teine tase ehk «B2i collège» hõlmab kõiki esimese tseme teadmisi ja täiendab neid järgnevas kuues valdkonnas: andmete digitaalne organiseerimine ja töötlemine tabeli abil; tabeleid ja valemeid sisaldavate ja teiste dokumentidega seotud keeruliste dokumentide organiseerimine; brauseri ja otsingumootoriga informeerimine ja dokumenteerimine; oma töökeskkonna korraldamine organiseerides faile ja toimikuid vastavalt vajadustele; nimelise informatsiooni kasutamise alaste piirangute ja intellektuaalse omandi järgimise vajadusest tulenevate piirangute tunnetamine.
Üldharidustunnistus
Üldhariduskoolitus (C.F.G.) kinnitab üldiste teadmiste valdkonnas omandatud teadmisi, eriti rakendatakse seda üld- ja kutseharidusasutuste õpilaste õppetöös ning ka üheksanda integratsiooniklassi (troisième d'insertion) õpilaste õppetöös.
Põhikooli lõputunnistus
See diplom hindab põhikooli lõpus omandatud teadmisi ja oskusi. Sellest suur osa on jooksvad kontrolltööd (üheksandas klassis saadud hinded) ja lisaks kolm kirjalikku eksamit üheksanda klassi lõpus.
Käimas on põhikooli lõputunnistuse reform. 2005. aasta aprillis vastu võetud kooli käsitlev seadus määrab ära uue põhikooli lõputunnistuse viidates põhiliselt teadmiste ja pädevuste ühtsetele alustalale, koolielu hindele, kiitustele ja hea õppimise eest antud stipendiumitele.
2006. aastal lisati seadusele juba mõningad muudatused: kiitused alates hinnetest 12, 14 ja 16; kolm tundi ameti avastamist igal nädalal on võrdsustatud teiste valikainetega (keskmisest hindest kõrgemad hinded) ja iga nädalast kuue tunnist ameti avastamise õpet hakatakse hindama jooksvate hinnetega.
3.4. Keskkool
Põhikooli lõppedes võivad õpilased jätkata oma õpinguid üldhariduslikus või tehnoloogilises keskkoolis või kutsekeskkoolis.
3.4.1. Üldharidus või tehnoloogiline haridustee
Üldhariduse ja tehnoloogilise õppe organisatsioon jaotub kahte tsüklisse:
· Valikutsükkel vastab üldharidusliku või tehnoloogilise suuna kümnendale klassile; see on ühine nii neile õpilastele, kes tahavad suunduda üldhariduslike õpingute poole, kui ka neile, keda huvitab tehnoloogiline õpe; kümnenda klassi lõpus valivad õpilased ühe nendest suundadest; kümnendas klassis on kõikidel õpilastel samad ained ja kaks suunava aine õpet, millele võivad lisanduda kaks valikainet ; suunavate õppeainete valik on tähtis, aga see ei kohusta valima üheteistkümnendat klassi (kümnenda klassi tunniplaanid ja programmid);
· Lõputsükkel vastab üheteistkümnendale ja lõpuklassile kas üldhariduse või tehnoloogilistes harudes. Tsükkel lõpeb üldhariduse või tehnoloogilise keskkooli lõpueksami sooritamisega; lõputunnistuse valik, mis algab juba kümnendas klassis täpsustub üheteistkümnendas klassis kohustusliku valikaine ja eriala õppega ning lõpuklassis valitud valikainetega.
Üldharidusosakond
Üldharidusosakonna eesmärk on ette valmistada õpilasi üldiseks keskkooli lõputunnistuse eksamiks ja viia valdav enamus selle kraadi sooritanud õpilasi pikkade õpingute jätkamisele. Alates 1992. aasta õppeaasta algusest koosneb lõputsükkel (üheteistkümnes ja kaheteistkümnes klass) kolmest osakonnast, mis lõpevad kolme üldharidusliku keskkooli lõputunnistusega, neist igaühel erinev profiil:
· Kirjandusosakond (L), võimalikud erialad: klassikaline kirjandus; keeled ja kirjandus; kunst ja kirjandus; matemaatika ja kirjandus.
· Majandus- ja sotsiaalteaduste osakond (ES), võimalikud erialad: majandus- ja sotisaalteadused; matemaatika; võõrkeeled.
· Teadusosakond (S), võimalikud erialad: matemaatika; füüsika ja keemia; loodusteadused; inseneriteadused.
- Tunniplaanid ja programmid osakondade ja klasside kaupa, üldharidusosakonnas.
Tehniline osakond
Tehniline osakond valmistab õpilasi ette jätkamaks kaheaastast või enam kestvat tehnoloogilist kõrgharidust (STS, IUT, eriala koolid, jne.). Osakond võimaldab tehnikavaldkonnaga seotud uute õppeainete avastamist ja annab tasakaalustatud kujul üldharidust ja tehnilist haridust. Tulemusena on võimalik omandada kaheksa erinevat tehnilist keskkooli lõputunnistust:
· S.T.L.: laboriteadused ja -tehnika
· S.T.I.: inseneriteadused ja tehnoloogia
· S.M.S.: arsti- ja sotsiaalteadused
· S.T.G.: haldusteadused ja tehnoloogia
· S.T.P.A.: toiduainetööstuse teadused ja tehnoloogia
· S.T.A.E.: agronoomia- ja keskkonnateadused ja tehnoloogia
· T.M.D.: muusika- ja tantsutehnika
· Hotellindus
- Tunniplaanid ja programmid osakondade ja klasside kaupa, tehnoloogiaosakonnas.
3.4.2. Kutsealane filiaal
Kutsealane filiaal pakub konkreetset õpet, mis on seotud ettevõtte ja selle ametitega, et omandada kutse valdkonna teadmisi ja oskusi. See võimaldab kutsekoolis ettevalmistada kahe aasta vältel pärast üheksandat klassi, kas erialaoskuste tunnistust (C.A.P.), või kutseõpingute haridustunnistust (B.E.P.). Peale neid diplomeid võivad õpilased ettevalmistada kahe aasta jooksul kutsekeskkooli kutsetunnistuse, mille juures on 48 eriala.
C.A.P. on erialadiplom, mis valmistab ette väga täpseteks ülesanneteks ja väljavaateks on tavaliselt aktiivne elu. B.E.P. annab laiema kvalifikatsiooni: see diplom võimaldab areneda lihtsamalt professionaalses maailmas ja soodustab õpingute jätkamist ning seda eriti keskkooli kutsetunnistuse suunas. Neid diplomeid võib ka ettevalmistada õpipoisi ameti kõrvalt selleks ettenähtud koolituskeskustes (C.F.A.).
C.A.P. ettevalmistus
Ettevalmistus kestab kaks aastat pärast üheksandat klassi kutsekeskkoolis või põllumajanduslikus kutsekeskkoolis põllumajandusliku ametioskuste tunnistuse puhul (C.A.P.A.). On olemas umbes 250 eriala. Programmis on teoreetilisi tunde, töövõtteid ja töid töötoas, laboratooriumis või ehitusplatsil vastavalt erialale. Üldainete õpetajate ja tehniliste ning ametiõpetajate arv on tasakaalus. 12- kuni 16-nädalane praktika ettevõttes on kohustuslik, et tõhustada koolituse professionaalseks muutmist.
- C.A.P., üldine õppeprogramm
B.E.P. ettevalmistus
Pärast üheksandat klassi valmistatakse B.E.P. ette kahe aasta jooksul (kutsealane kümnes klass seejärel B.E.P. lõpuklass) kutsekoolis või põllumajanduslikus kutsekoolis, kus valmistatakse ette põllumajandusliku kutseõppe haridustunnistust (B.E.P.A.). On olemas umbes 40 eriala. Programmis on tehnoloogilist õpet, kutseõpet ja üldharidustunde (prantsuse keel, matemaatika, ajalugu-geograafia, võõrkeel, jne.), mis võivad olla ühised mitmele sama professionaalse valdkonna B.E.P.-le; spetsiifilised vastavalt B.E.P. erialale. Siia võib lisanduda praktika ettevõttes (3-8 nädalat).
Kutsekeskkooli lõputunnistuse ettevalmistamine
Kutsekeskkooli lõputunnistuse ettevalmistus kestab kaks aastat (üheteistkümnes kutseklass, lõpu kutseklassklass). Kutsekeskkooli lõputunnistuse ettevalmistus tähendab konkreetset õpet, mis tugineb kutseoskuste valdamisele (praktilised tööd töötoas või klassis, praktikad ettevõtetes). Koolituse praktiline külg on tähtsustatud kahe õppeaasta peale jaotatud 18-nädalase praktikaga ettevõttes. Ametialane kogemus peab aitama keskkooli lõputunnistuse omandajal hakata kohe tööle oma erialal. Niisiis on väljaõpe suur osa ametialastest ja tehnoloogilistest distsipliinidest, samas ei jäeta kõrvale üldharidust: õpilased õpivad ka prantsuse keelt, matemaatikat, ajalugu ja geograafiat, ühte võõrkeelt, kehalist kasvatust, kunsti, kodanikuõpetust, juurat ja sotsiaalteadusi, jne.
3.4.3. Ametikeskkoolid
Haridusasutused märgiga "ametikeskkool" pakuvad ettevalmistust ühe terviku moodustavate ametite ümber ja seda peetakse väga heaks haridusteeks, mis võib viia ka õpingutele „keskkooli lõputunnistus + 3“. Nendes keskkoolides on koondunud mitut tüüpi ettevalmistus: algkoolitus, õpipoisi koolitus, täiendkoolitus ja kogemusega omandatud teadmiste kinnitamine. Nad valmistavad ette terveks seeriaks erinevateks diplomiteks ning eriala ja tehnilisteks ametiteks: C.A.P, B.E.P, kutsealane keskkooli lõputunnistus, tehniline lõputunnistus, täiendkoolitus, B.T.S, professionaalne kraad. Arendatakse tihedaid sidemeid kutsealade esindajatega ja kohalike partneritega.
3.4.4. Diplomid ja tunnistused
Erialaoskuste tunnistus (C.A.P.)
Erialaoskuste tunnistus (C.A.P.) annab oskustöölise või kvalifitseeritud töötaja kutseoskuse teatud kindla ameti puhul. Kutsekoolis valmistatakse C.A.P. ette kahe aasta vältel pärast üheksandat klassi või ühe aastaga pärast esmast kutseõpingute haridustunnistust (B.E.P.). Seda võib ette valmistada ka õpipoisiametit pidades või oma kogemustega omandatud teadmiste kinnitamisega (hariduskoodeksi L.335-5 artikkel). C.A.P-l on umbes 250 eriala tööstus-, kaubandus- ja teenindussektorites. Diplomeeritud lõpetajad suunduvad tihti aktiivsesse ellu. Nad võivad ka jätkata õpinguid: C.A.P.-i saab täiendada täiendõppega või kohalikust algatusest tuleneva lisaettevalmistusega. Need üheaastased ettevalmistused on tööhõivega kohandumisviisid.
Kutseõpingute haridustunnistus (B.E.P.)
Kutseõpingute haridustunnistus (B.E.P.) on diplom, mis võimaldab kas minna aktiivsesse ellu või jätkata õpinguid. See diplom kiidab ametlikult heaks ettevalmistuse, mis annab oskustöölise või kvalifitseeritud töötaja kutseoskuse. B.E.P.-d valmistatakse ette kaks aastat pärast üheksandat klassi kutsekeskkoolis. Ettevalmistust võib omandada õpipoisiametiga, täiendkoolitusena või kaugõppes. B.E.P. pädevuste valdkond on laiem, kui C.A.P.-l, mis võimaldab enam kohanemis- ja arenemisvõimalusi. See diplom võimaldab õpingute jätkamist, eriti kutse- või tehnoloogilise keskkooli lõpueksami sooritamist (läbides üheteiskümnenda kohanemise klassi).
Tehniku tunnistus (B.T.)
Tehniku tunnistuse saamiseks õpitakse kolm aastat pärast üheksandat klassi keskkoolis (põllumajandustehniku puhul põllumajanduskeskkoolis). See on erialadiplom väga kitsa professionaalse valdkonna puhul.
B.T. võimaldab kas otsest suundumist ametiellu või õpingute jätkamist kõrgema tehniku tunnistuse saamiseks (B.T.S.) samal erialal.
Keskkooli lõputunnistus (Baccalauréat)
1808. aastal on bakalaureuse diplom Prantsuse haridussüsteemi diplom, millel on topelt eripära - sellega lõppevad teise astme õpingud ja see avab ka ukse kõrghariduse omandamiseks. See on ka esimene ülikoolikraad. On olemas kolm tüüpi keskkooli lõpudiplomit, mis vastavad keskkooli kolmele õppeharule: üldine lõputunnistus; tehnoloogiline lõputunistus; kutsealane lõputunnistus. See riiklik eksam sisaldab üheksat kuni kümmet kohustuslikku eksamit (nii kirjalikud kui ka suulised) ning samuti mittekohustuslikke eksameid. Keskkooli lõputunnistuse omandanud õpilaste suhtarv on kasvanud 3 protsendilt aastal 1945 25 protsendini aastal 1975 ja 62 protsendini aastal 2004. 100 keskkooli lõputunnistuse saajast 52 läbivad üldharidusliku õppeharu, 29 tehnoloogilise õppeharu ja 17 kutsealase õppeharu.
Infotehnoloogia ja interneti tunnistus (B2i)
Selle eesmärk on kinnitada õpilaste taset multimeedia vahendite ja interneti valdamises. Infotehnolooogia- ja internetialaste teadmiste omandamine toimub ja kinnistub kogu kolmeaastase keskkooliaja vältel kolmanda astme tunnistuse jaoks (B2i Lycée). B2i Lycée tunnistusi annavad keskkoolid (üldhariduslikud, tehnoloogilised ja kutsealased keskkoolid), kes on selleks 2005-2006 soovi avaldanud. Alates 2006. aasta õppeaastast on B2i Lycée eksami rakendamine süstematiseeritud, et ette valmistada selle arvestamist ka keskkooli lõpueksamil.
3.4.5. Sõltuvuskäitumiste ennetamine
Alates 2005. a. õppeaastast peavad kõik koolijuhid võtma kasutusele vastavad meetmed, et rakendada korralikult Evini seadust, mis käsitleb suitsetamise ja alkoholismi vastast võitlust. Koolijuhtide meeskondadele on välja antud voldik pealkirjaga «Evini seaduse edu haridusasutustes», voldik töödati välja Vähiprogrammi raames ja see edastati haridusasutuste juhtidele Haridusministri ning Narkootikumide ja Toksikomaania vastu võitlemise ministeeriumite vahelisele missioonile. President (MILDT) algatas 2005-2006. õppeaasta käigus arutelu, eesmärgiga muuta kõik haridusasutused järk-järgult suitsuvabaks.
3.4.6. Seksuaalharidus
Kavandatud on kolm kohustuslikku seksuaalkasvatuse tundi õppeaasta alguses ja need on ühtlasi ette nähtud õpilaste aasta üldises tundide arvus. 2001. aasta 4. juuli seadus, mis käsitleb tahtlikku aborti ja kontraseptsiooni näeb ette, et «seksuaalharidust ja sellel teemal teavitamist tuleb anda alg-, põhi- ja keskkoolides sagedusega kolm ainetundi aastas ». Seksuaalharidus ei ole uus aine: selle tundmaõppimine areneb läbi kõikide teiste ainete ja kooli elu üldiselt; eesmärgiks on teadmiste omandamine ja hoiakute välja kujunemine nagu enesest lugupidamine, teiste austamine, solidaarsus, iseseisvus, vastutusvõime. Seksuaalhariduse tunnid ei asenda vanemate ja perekonna vastutust. Seksuaalhariduse tunnid soodustavad teismelistel sellel alal teadlikuks saamist, oma seksuaalse ja afektiivse arengu mõistmist, kriitikameele omandamist, et olla valmis seisma vabade ja vastutusrikaste valikute ees.
Aidsi ennetamine kohustab teavitama teismelisi riskidest ja tutvustama neile kaitsevahendeid. Koolijuht võib vastava personali, lastevanemate ja õpilaste nõusolekul keskkoolis üles seada kondoomiautomaadid. Viimase kokkuvõtte järgi on umbes 50% kesk- ja kutsekoolidest varustatud kondoomiautomaadiga.
Riiklik protokoll koolikeskkonnas vajaminevate raseduse erakorralise vältimise vahendite jaoks:
· Määrab kindlaks raseduse erakorralise vältimise viisi, viimane ei ole kohustuslik retseptiravim ega ei vaja vanemate luba;
· Täpsustab järgimisi vajavaid sätteid, eriti konfidentsiaalsuse nõuet, õpilasega vestluse arendamist, õpilase toetamist ja järelevalvet.
3.5. Kõrgharidus
Prantsuse kõrgharidussüsteem pakub üld- ja erikõrgharidusteenuseid peamiselt ülikoolides, aga ka paljudes erikõrgkoolides ning ülikoolivälistes eriõppeasutustes. Ülikooliharidus järgib Euroopa õppekorraldusskeemi, millega kehtestatakse kolmetasandiline õppekorraldus (kolmetasandiline kraadiõpe) (bakalaureuse-, magistri- ja dokotriõpe). Samas esineb sõltuvalt koolituse iseloomust ja kutsealasest eesmärgist ka teistsugust õppekorraldust
Lisaks 92-le ülikoolile, on kõrgharidust võimalik omandada ka teistes õppeasutustes nagu insenerikoolides, kaubanduskoolides või erihariduskoolides (parameditsiini-, kunsti- ja kultuurikoolides, arhitektuurikoolides, sotsiaalteaduste erikoolides…). Kuigi enamikke erialasid õpetatakse haridusministeeriumi (Riiklik haridus-, kõrgharidus- ja teadusministeerium) alluvusse kuuluvates õppeasutustes, toimub paljude spetsifiiliste kutseerialade õpetamine teiste haldusüksuste alluvusse kuuluvates õppeasutustes.
2004-2005. aastal õppis kõigi teaduskondade 2,3 miljonist üliõpilasest 79% (neist 11% välisüliõpilased) Haridus-, kõrgharidus- ja teadusministeeriumi alluvusse kuuluvates õppeasutustes.
3.5.1. Üldhariduslik õpe
Prantsusmaal on kõrgkooli astumise peamiskes eelduseks keskkooli lõputunnistuse (keskharidust tõendava diplomi) olemasolu: see võimaldab ligipääasu ülikooli. Kogu üldhariduslik õpe kõrgkoolides on korraldatud vastavalt Euroopa õppekorraldusskeemile kolmel tasandil: bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõpe (BMD). Ülikoolihariduse korraldust iseloomustab :
· Kolmetasandiline (või «kolmekraadine») ülesehitus, BMD- süsteemi väljunditeks on kolm ülikoolikraadi: bakalaureusekraad (B1, B2, B3), mis omandatakse 6 semestriga, magistrikraad (M1, M2), mis omandatakse nelja semestriga, ja doktorikraad, mis omandatakse 6 semestriga;
· Õppeperioodi jaotus semestriteks (kusjuures iga semestri lõpus toimub teadmiste hindamine) ning õppeprogrammi jagamine õppekursusteks, mis vastavad erinevatele õppeainetele, kusjuures kursuses võivad olla kombineeritud erinevad õppeained. Õppekursused jagunevad põhikursusteks (ehk kohustuslikeks kursusteks), kõrvalkursusteks (ehk valikkursusteks) ja vabakursusteks;
· Õppekorraldus «valdkondade» (erinevate kursuste kombinatsioon), «õppeharude» (teatud kindel põhiteema), ja «spetsialiseerumise» (õppeharu spetsiifilised aspektid, toimub üliõpilase poolt koolituse käigus omandatud oskuste määratlemine) alusel, mis annab võimaluse diplomikategooriate uutmoodi jaotamiseks;
· Hindamine «ainepunktidega» : iga trimestri lõpus saab üliõpilane vastavalt tulemustele teatud arvu ainepunkte (või ECTS-e , lühend terminist «european credit transfer system»). Need «ainepunktid» on üliõpilase omandatud teadmiste ja oskuste uueks hindamisühikuks. Põhikursused, mis lõppevad eksamiga, praktiline töö, juhendatud tööülesanded, praktika, lõputööd, projektid - ainepunkte kasutatakse kõikide õppevormide puhul. Kõiki ainepunkte (ECTS) on võimalik Euroopas üle kanda ja need ei aegu. Igale tasemele (või kraadile) vastab kindel arv ainepunkte (ehk ECTS-e).
Uus korraldus koosneb kolmest ülikoolikraadist :
· «B» nagu bakalaureusekraad: bakalaureusekraad omandatakse peale 6 semestri pikkust ülikooliõpet (ehk 3 aastat: B1, B2, B3) ja 180 «ainepunkti» ETCS-i (ehk 30 ainepunkti semestris) kogumist; bakalaureusekraade on kahesuguseid: üldhariduslik bakalaureuseõpe on korraldatud «valdkonnapõhiselt» (õigusteadus, majandus- ja tehnilised teadused, filoloogia, humanitaarteadused, kunst...) ning õppeharude ja spetsialisatsiooni alusel, mis valitakse 3. trimestri lõpus. Bakalaureusekraad annab õiguse astuda magistratuuri. Kutsekõrgharidus on korraldatud õppeharude alusel, mis võimaldab spetsialiseeruda erinevatele kutseerialadele ja alustada kutsetegevust kohe peale õpingute lõpetamist.
· «M» nagu magistrikraad: omandatakse 4 semestri pikkuse ülikooliõppe (või 2 aasta: M1 ja M2 aasta) ning 120 «ainepunkti» (bakalaureusekraadiga kokku 300 ainepunkti) kogumise järel; magistriõppesse astumisel valib üliõpilane oma erialal vastava haru, millele soovib spetsialiseeruda; spetsialiseeruda saab mõnele õppeainele, õppeainetekogumile või ametialasele valdkonnale. Magistriõpingud võivad lõppeda kutsealase tegevuse eesmärgil kutsemagistrikraadi või süvendatud teadustegevuse ning dokotorantuuri astumise eesmärgil teadusmagistrikraadi omandamisega; magistrisuunitlus toimub erinevates ülikoolides õppeperioodi jooksul erineval ajal.
· «D» nagu doktorikraad: dokotoriõppesse on võimalik suunduda peale teadusmagistrikraadi omandamist. Doktorikraad kaitstakse minimaalselt 6 semestri (3 aasta) pikkuse ülikooliõppe ja 480 ainepunkti (arvesse võetakse kogu õppeaja jooksul kogutud ainepunkte) kogumise järel. Doktoriõppe programm näeb ette novaatorlike teadusuuringute teostamise ülikoolide teaduskeskustes. Lisaks teadusuuringutele ja doktoritöö kirjutamisele täiendavad «doktorandid» oma haridust mõnes doktorikoolis.
Doktoriõppele spetsialiseerunud õppeasutused (doktorikoolid)
Alates 2000. aasta õppeaasta algusest populaarsust omandanud kõrghariduslike õppeasutuste juurde kuuluvatesse doktorikoolidesse on koondunud teadlaste tuumik, kes tegeleb doktorantide koolitamise ja suunamisega. Doktorikoolid pakuvad tulevastele doktoritele kõrgetasemelise teadusraamistiku ning ettevalmistuse erialaseks tegevuseks. Teadusuuringute ja –kvaliteedi seostamine teaduskeskustes, doktorantide värbamisprotseduur, doktoritööde rahastamise alused, doktorantide suunamise ja koolitamise võimalused, partnerlus sotsiaalmajandusliku sektoriga ning doktorantide mobiilsuse tõhustamine Euroopa Liidus ning teistes välisriikides on olulisteks kriteeriumiteks doktorikoolide tunnustamisel.
Meditsiinihariduse eriharu
Arstiks, hambakirurgiks, farmatseudiks või ämmaemandaks õppimine toimub ülikoolides ... Samas on sellel eriharul iseseisev õppekorraldus. Õppeaeg kestab 5-st aastast ämmaemandatel 11 aastani eriarstidel. Hambakirurgi või arst-apteekri riikliku diplomi omandamiseks kulub 6 aastat … Kõigi nende erialade puhul toimub esimese õppeaasta lõpus konkurss (PCEM1 meditsiini- ja odontoloogiaerialade ja PCEP1 farmaatsiaerialade puhul) «numerus clausus» omandamisega.
3.5.2. Kutseõpe
3.5.2.1. Lühiajalised tehnoloogiakursused
Lühiajaliste tehnoloogiakursuste eesmärk on õpetada välja kõrgtehnolooge tööstus- või põllumajanduserialade ametikohtadele või kõrgkvalifikatsiooniga töötajaid kolmanda sektori või teenustesektori erialadele (kaubandus, turism, transport, klienditeenindus...). Pakutakse kahte tüüpi kursuseid, mille läbimisel väljastatakse kaks erinevat diplomit: kõrgema tehniku diplom (B.T.S.) ja tehnoloogia ülikoolidiplom (D.U.T.).
Kõrgema tehniku diplom (B.T.S.)
Kõrgema tehniku eriala õpitakse kas keskkoolis kõrgtehnika sektsioonis, õpipoisi koolituskeskuses (C.F.A.), täiendkoolituskeskustes või kaugõppeasutustes. Sellel erialal, mida on võimalik õppida peale keskkoolilõputunnistuse või sellega samaväärse diplomi omandamist, õpetatakse erihariduslikke õppeaineid. Õppetööga kaasneb ühe- või mitmekordne praktika mõnes ettevõttes. Kursuse läbimisel omandatakse kahe aastaga kutsediplom. Õppetöö toimub kutsealase eelkoolituse, kahe aasta pikkuse täiskoormusega koolituse, õpipoisikoolituse või täiendkoolituse vormis.
2006. aasta õppeaasta alguses väljastati kõrgema tehniku diplom 88 erialal, mis jagunesid nelja sektorisse: tööstussektor, kolmas sektor, tervise-parameditsiinisektor, tarbekunstisektor.
Kõrgema tehniku diplomi omandanutel on võimalik:
· suunduda tööturule, kõrgema tehniku diplom on tõend omandatud juhtimisoskustest ning annab õiguse töötada näiteks inseneriabi või osakonnajuhataja ametikohal;
· jätkata eduka valiku (ankeedi läbivaatus, eksam, vestlus) tulemusel õpinguid, võimalusega astuda teatud insenerikoolidesse, jätkata õpinguid ülikoolis, kusjuures diplom võrdsustatakse ülikooli esimese kursuse üldõppega, jätkata õpinguid kutsekõrgkkoolis omandatud diplomile vastaval erialal, astuda ülikooli kutseinstituuti (I.U.P.). Rohkem kui 33,5 % üliõpilastest jätkavad peale kõrgema tehniku diplomi omandamist õpinguid.
Tehnoloogia eriala ülikoolidiplom (D.U.T.)
Tehnoloogia eriala ülikoolikursus on kaheaastane kutsealane koolitus, mida on võimalik õppida peale keskkooli lõputunnistuse või sellega samaväärse diplomi omandamist. Õpingud toimuvad neljanädalase kutsealase eelkoolituse, õpipoisikoolituse või täiendkoolituse vormis peale keskkooli lõputunnistuse või sellega samaväärse diplomi omandamist, eelnevate õpingute akadeemilist tunnustamist, ametialaste kogemuste või isiklike oskuste tõendamist. Tehnoloogia eriala ülikoolidiplomit valmistatakse ette 115-s ülikooli juures asuvas ülikooli tehnoloogiainstituudis (I.U.T.).
Tehnoloogia erialade kohandamiseks Euroopa kõrgharidusruumi tingimustele, on uuendatud riiklikke õppekavasid. Õpetatakse 24 eriala, neist:
· 15 tootmisega seotud eriala (muuhulgas näiteks materjalispetsialisti eriala ning mehhaanika- ja tootmiseriala);
· 9 teenustepakkumisega seotud eriala (näiteks informatsiooni–kommunikatsioonieriala, firma- ja asutuse juhtimine).
Tehnoloogiakursus koosneb valitud eriala oskuste omandamiseks ettenähtud põhimoodulist ning täiendmoodulitest, mille eesmärk on täiendada üliõpilase teadmisi vastavalt sellele kas ta soovib alustada kutsetegevust või jätkata õpinguid kõrgkoolis mõnel muul erialal. Riiklikes õppekavades on märgitud ka kõigi erialade puhul kohustuslik «personaalne ja professionaalne projekt». See projekt on süvendatud töö, mis peaks üliõpilasele andma täpse ettekujutuse erialastest ametitest ning isiklikest oskustest, mida tal vaja läheb.
Tehnoloogia eriala ülikoolidiplomi omandanul on võimalik:
· suunduda tööturule. Kursus annab ettevalmistuse tehnilisteks ja kutsealasteks juhtimisülesanneteks teatud tootmis-, rakendusteadus- ja teenustesektoris;
· jätkata eduka valiku (ankeedi läbivaatus, eksam, vestlus) järel õpinguid teatud insenerikoolides, jätkata õpinguid bakalaureuse- või kutsebakalaureuse õppes omandatud diplomile vastaval erialal, astuda ülikooli kutseinstituuti (I.U.P.) või valmistuda ühe aasta jooksul riikliku eritehnoloogia riikliku diplomi (D.N.T.S.) saamiseks.
3.5.2.2. Kutsekõrgharidus
Kutsekõrgharidus omandatakse kolme aasta pikkuse õppetöö tulemusel. Kutsekõrgkkooli vastuvõtu eeltingimuseks on keskkooli lõputunnistuse olemasolu. Kutsekõrghariduse diplom kehtestati 1999. aastal. Selle diplomi eripära seisneb diplomi ettevalmistamise viisis, mis põhineb ülikoolide, koolitusasutuste, ettevõtete ja kutsesektorite vahel loodud tihedatel koostöövõrgustikel.
Kutsealase kvalifikatsiooni kursus
Kutsekõrgharidus vastab Euroopa Liidus kehtestatud kohustuse kohaselt Euroopa turu nõuetele ning uute kvalifikatsioonide vajadusele kõrgemast tehnikust kõrgametnikust insenerini. Kutsekõrgharidus omandatakse ühe aasta (kahe semestri) pikkuse õppetöö tulemusel. Kutsekõrgkooli astumisel tuleb üliõpilasel esitada:
· kahe aasta pikkuse ülikooliõppe läbimist tõendav riiklik diplom valitud kutseerialale vastaval erialal
või
· kinnitus eelnevate õpingute akadeemilise tunnustamise, kutsealaste kogemuste või isiklike oskuste kohta.
Lai valik ameteid kõikides kutsesektorites
1438 kutseeriala, mida õpetatakse kõikides ülikoolides kokku, katavad suure osa kutsesektoritest: põllumajandus- ja tööstustootmine, kolmas sektor, klienditeenindus ja ühiskondlikud teenused. Erialad on rühmitatud 46 riikliku kutsenimetuse alla, vastates esimese, teise ja kolmanda sektori tegevusaladele.
Koolitus erineva haridustaustaga üliõpilaste jaoks
Kutsealasel eelkoolitusel võivad osaleda väga erineva haridustaustaga koolitatavad. Kursus, milles pööratakse tähelepanu koolitatavate personaalsetele kogemustele, võimaldab erinevaid erialasid õppinud üliõpilastel saavutada sarnast kvalifikatsiooni. Seetõttu saavad kõrgema tehniku diplomi või tehnoloogia eriala ülikoolidiplomi omandanud õpingute jätkamisel saavutada kõrgema kvalifikatsiooni ning üldkõrgharidust tõendava diplomi (2 ülikoolikursust lõpetanud üliõpilased) omanikud saavad kiiresti omandada diplomi, mis lihtsustaks nende tööalast integratsiooni. Kursusel on võimalik õppida ka täiendkoolituse vormis, mis annab kutsealaselt hõivatud tehnikutele võimaluse karjääriteostuseks.
Kutsealase koolituse nõuetele kohandatud õppepedagoogika
Koolitusõppeaasta sisaldab teoreetilisi ja praktilisi kursusi, meetodite ja töövahendite tundmaõppimist, 12-16 nädala pikkust praktikat erialases keskkonnas ning juhendaja juhendusel teostatud projekti. Õppepedagoogika jätab hulgaliselt ruumi üliõpilase omaalgatuslikule tegevusele ja iseseisvale tööle omandatud oskuste ja teadmiste teostamiseks. Praktika ja juhendaja abiga valminud projekti põhjal koostatakse ja kaitstakse lõputöö. Teatud õppeaineid õpetavad vastaval kutsealal tegutsevad spetsialistid.
3.5.2.3. Kutsemagister
Uue Prantsuse ülikoolikorralduse (bakalaureuse-, magistri-, doktoriõpe) alusel, saavad üliõpilased õppida kutse- või teadusmagistratuuris peale bakalaureusõpet või peale kutsekõrghariduse omandamist. Kutsemagistriõpe, mis kestab üks aasta, asendab varem kehtinud neljandat ülikoolikursust. Järgnevalt on võimalik omandada spetsialiseerumisega ülikoolidiplom (D.E.S.S.). Tegemist on kutsealase diplomiga, mis on kinnituseks üliõpilase spetsialiseerumise või lisakompetentsi omandamise kohta.
Uus magistridiplom omandatakse 2 aasta ( 4 semestri) pikkuse õppetöö järel peale bakalaureuseõpet. Magistriõpe jaguneb enamasti : M1 aastaks (1. aasta magistriõpe) ja M2 aastaks (2. aasta magistriõpe). Vastuvõtt kutsemagistriõppesse toimub vabade kohtade olemasolul ankeedi ja vestluse alusel.
3.5.2.4. Ülikoolide kutseinstituudid (I.U.P.)
Ülikoolide kutseinstituudid (I.U.P.) loodi 1992. aastal, et vastata ettevõtete erivajadustele. Kutseinstituudid valmistasid töötajaid ette kolme aasta pikkuse koolituse käigus, mille lõpetanud siirdusid vahepealsetele ametikohtadele, see tähendab kõrgema tehniku ja inseneri või juhtivtöötaja ametikohale.
I.U.P. õppetsüklid leiavad tänapäeval oma koha Euroopa kõrghariduse reformide raamistikus magistrite tasemel. Magistriõppesse võetakse üliõpilasi, kes on omandanud 180 ainepunkti. Vajaduse korral võib haridusasutus korraldada bakalaureuseõppe kolmanda kursuse (B3) õppetöö ettevalmistusena vastavasse I.U.P. magistratuuri astumiseks.
3.5.3. Kõrgkoolide ettevalmistuskursused
Kõrgkoolide ettevalmistuskursuste roll on suurendada keskkooli lõputunnistuse omandanud õpilaste teadmisi erinevates õppeainetes, selleks et nad oleksid suutelised jätkama kõrgkoolis õppimist kirjanduse, majanduse ja äri ning reaalteaduste alal. Iga haru jaotub omakorda haridusteedeks. Iga haridustee puhul on kindlaks määratud riiklik õppeprogramm, mis koostatakse partnerluses kõrgkooliga. Teadmisi hinnatakse kõrgkoolide poolt korraldatud konkurssidel. Need, kes ei pääse kõrgkooli, võivad jätkata õpinguid ülikoolis bakalaureuseõppes, tingimusel, et nad on saanud samaväärset õpet vastavalt ettevalmistuskursuse tüübile teistes koolides (ajakirjanduskool, poliitikateaduste instituut, jne.). Kõrgkoolide ettevalmistuskursused jagunevad kolme kategooriasse.
Ettevalmistuskursused majanduse ja äri alal
Kursused on ettevalmistuseks äri- ja juhtimise kõrgkoolidesse ja Cachani kõrgemasse kooli (l'École normale supérieure de Cachan) astumiseks. Üliõpilaste õppeprogramm koosneb erinevatest õppeainetest: matemaatika, majandus, võõrkeeled, ajalugu, üldkultuur. Eristada tuleb kolme haru: reaalteadused, majandus, tehnoloogia.
Ettevalmistuskursused kirjanduse alal
Need kursused on ettevalmistuseks kõrgkoolide, Arhiivinduse riiklikku kõrgkooli (l'école nationale des chartes), äri- ja juhtimise kõrgkoolide ja poliitikateaduste instituutide sisseastumiseksamiteks. Eristatakse kahte haru: nn kirjanduse haru (programmis: prantsuse keel, filosoofia, ajalugu, võõrkeel(ed), klassikalise kirjanduse kursusel ka vanad keeled) ja nn kirjanduse ja sotsiaalteaduste haru (programmis: filosoofia, võõrkeel, majandus, sotsioloogia, matemaatika). Teisalt pakuvad paljud kirjandusalased ettevalmistusklassid valikainena politoloogiat, mis annab ettevalmistuse poliitiliste uuringute instituudi konkursiks. Äri ja juhtimise kõrgkoolid on oma uksed avanud ka kirjanduseriala ettevalmistuskursused läbinud üliõpilastele: kirjanduse ja humanitaarteaduste nime kandev konkurss on mõeldud nendele.
Ettevalmistuskursused reaalteaduste alal
Need valmistavad ette nii insenerikoolidesse kui ka teistesse kõrgkoolidesse ja riiklikesse loomaarsti- koolidesse astumiseks. Kursustel on võimalik õppida:
· esimesel aastal kolme õppeharu: M.P.S.I. (matemaatika, füüsika, inseneriteadused); P.C.S.I. (füüsika, keemia, inseneriteadused); P.T.S.I. (füüsika, tehnoloogia, inseneriteadused);
· teisel õppeaastal nelja õppeharu: M.P. (matemaatika, füüsika); P.C. (füüsika, keemia); P.T. (füüsika, tehnoloogia); P.S.I. (füüsika, inseneriteadused).
3.5.4. Kõrgkoolid
Termin «kõrgkoolid» hõlmab erineva profiiliga koolide rühma: kõrgkoolid (écoles normales supérieures), insenerikoolid, ärikoolid ja loomaarstikoolid. Kõrgkoolide hulka loetakse ka poliitiliste uuringute instituudid. Need kõrgkoolid on Prantsuse haridussüsteemis erilised, sest nende eesmärgiks on pakkuda eriti kõrget kvalifikatsiooni ja seetõttu on ka sisseastumiseksamitel tihe konkurss. Nimetatud kõrgkoolide tunnuseks on kõrget kvalifikatsiooni kinnitav diplom (tihti 5 aastat õpinguid peale keskhariduse omandamist).
3.5.4.1. Kõrgkoolid (ENS)
Prantsusmaal on 4 kõrgkooli:
· Kõrgkool (E.N.S.) Pariisis, Ulmi tänaval;
· Kirjanduse ja humanitaarteaduste kõrgkool (E.N.S. L.S.H.), Lyoni linnas;
· Cachani kõrgkool (E.N.S. Cachan);
· Lyoni kõrgkool (E.N.S. Lyon).
Nende eesmärk on valmistada ette kõrge kvalifikatsiooniga õppejõudusid ja teadlasi nii kirjanduse kui reaalteaduse erialadel ning ka riigiettevõtete ja administratsiooni juhtivtöötajaid. Koolitus kestab 4 aastat. E.N.S.-id võtavad kahe erineva konkursi alusel vastu üliõpilasi kirjanduse ja reaalteaduste erialadele.
Üliõpilaste valik toimub konkursi alusel peale kahe aasta pikkust ettevalmistuskursust. Samuti on magistri- või inseneridiplomiga võimalik pääseda otse kolmandale kursusele. Prantsuse kõrgkoolide üliõpilased saavad ka õppeaja jooksul palka.
Euroopa diplomite ühtlustamise raames on endine õppekorraldus asendunud nn BMD-õppekorraldusega (bakalaureuse-, magistri-, doktoriõpe). Üliõpilased on registreeritud bakalaureuse- ja seejärel magistriõppesse oma erialale.
3.5.4.2. Insenerikoolid
Prantsusmaal on 233 avalikku- või erainsenerikooli (nendest suur osa kuulub ülikoolide kosseisu). Õpingud kestavad 3 - 5 aastat. Esimesel juhul võtavad koolid üliõpilasi vastu konkursi alusel pärast kaheaastast ettevalmistuskursust. Teisel juhul võetakse üliõpilasi vastu toimiku alusel ja see toimub kohe peale keskkooli lõputunnistuse omandamist. Igal juhul lõppevad õpingud Riikliku ”diplomeeritud inseneri nimetusega”, mida täiendab magistrikraad.
Paljud insenerikoolid pakuvad ka magistriõpet (kaheaastane koolitus), mis on avatud üliõpilastele, kes läbisid edukalt ülikooli esimese tsükli (bakalaureus). Sõltuvalt koolidest võib ettevalmistus olla üldine või erialane (agronoomia, keemia, bioloogia, infotehnoloogia, jne.).
Avalikes insenerikooolides on õppemaks keskmiselt 380 eurot aastas.
3.5.4.3. Äri- ja juhtimiskõrgkoolid
Kui enamus koole on üldhariduslikud, siis äri ja juhtimiskõrgkoolid panustavad viimasel aastal spetsialiseerumisele: audit, finants, marketing, raamatupidamis- ja finantsjuhtimine, personalijuhtimine, jne. Õppetöö on tihedalt seotud ettevõtetega (praktikad). Nendes koolides rõhutatakse tugevalt õppimise rahvusvahelist mõõdet (viibimised välismaal, koostöö arendamine erinevate riikide asutustega).
Ärikoolid pakuvad 3-, 4- või 5-aastast koolitust ja sõltuvalt õpingute pikkusest ka erinevaid diplomeid. Enamus koole võtavad üliõpilasi vastu konkursi alusel peale kaheaastase ettevalmistuskursuse läbimist. Suurem osa koole on omavahel ühinenud ja pakuvad nn ühiseid eksamipakette. Sel moel, osaledes vaid ühel konkursil, saavad üliõpilased ennast kirja panna mitmesse kooli, kus vastuvõtukriteeriumid erinevad punktiarvestuse ja koefitsientide poolest. Teisalt on ligikaudu 190 kooli, mis võtavad üliõpilasi vastu keskhariduse alusel kooli poolt kehtestatud sisseastumistingimustel ja on korraldanud oma õppetöö 4 või 5 aasta pikkuse õppetsüklina. Üliõpilased võivad õpingutega liituda ka samaväärsetel vastuvõtutingimustel (peale keskhariduse omandamist ja 2 või 3 aasta pikkuseid õpinguid).
Õpingute lõpus väljastatakse kõrgkoolidiplom. Euroopa ühtse õppekorraldussüsteemi raames andis Haridus-kõrgharidus- ja teadusuuringute ministeerium 36-le koolile magistrikraadi väljastamise õiguse.
Enamus ärikoole on erakoolid. Aastane õppemaks nendes koolides on 4500 - 7000 eurot.
3.5.4.4. Loomaarstikoolid
Prantsusmaal on 4 riiklikku loomaarstikooli: Lyon, Maisons-Alfort (Pariisi eeslinnas), Nantes, ja Toulouse.
Loomaarstikoolides kestavad õpingud 4 - 7 aastat, kusjuures pakutakse mitmesuguseid spetsialiseerumisvõimalusi. Vastuvõtt toimub konkursi alusel kaheaastase ettevalmistuskursuse järel. Üliõpilane saab konkursil osaleda vaid kaks korda.
Registreerimis- ja õppemaks on keskmiselt 760 eurot aastas.
3.5.4.5. Poliitikateaduste instituudid (IEP)
Poliitikateaduste instituute (IEP) on kokku 9, neist kuulsaim on Pariisi instituut. Ülejäänud 8 instituuti kuuluvad ülikoolide juurde: Aix-en- Provence, Bordeaux, Grenoble, Lille, Lyon, Rennes, Strasbourg ja Toulouse.
Õpingud kestavad 5 aastat. On olemas ka valikuline vastuvõtutingimus erinevatel tasanditel pärast keskkooli lõputunnistuse omandamist: keskharidus +2 ülikoolikursust, keskharidus +3 ülikoolikursust. Õppekavas on ühendatud üldkultuuri ja töömeetodite omandamine järk-järgulise spetsialiseerumisega erinevatele valdkondadele (avalik teenistus, majandus ja rahandus, majandus ja sotisaalpoliitika, rahvusvahelised suhted, jne.). Rahvusvaheline mõõde on tähtis ja seega on paljude IEP-de õppekavades ette nähtud ka aastane õppimine välismaal.
IEP-d väljastavad spetsiaalseid diplomeid, mis Euroopa õppekorraldussüsteemis võrduvad magistrikraadiga. Selles kontekstis pakuvad IEP-d võimalust valmistada ette kutse- ja teadusmagistreid.
3.5.5. Erialakõrgkoolid
Mõned ametikohad eeldavad erialakoolide ettevalmistuskursute läbimist. Õpingud lõppevad sel juhul riigi- või vastava koolidiplomiga. Nendes koolides on õppekohad piiratud. Sisseastumiseks ei piisa keskkooli lõputunnistusest (või sellega samaväärsest diplomist), vaid tuleb ka läbida sisseastumiseelne selektsioon: konkurss, eksam, katsed, vestlus.
3.5.5.1. Tervishoiukoolid
Õed, kinesioloogid, logopeedid, jne. Vastuvõtutingimused nende erialade ettevalmistuskursustele on ranged. Enamasti nõutakse keskooli lõputunnistust reaalteaduste harus. Õppimine toimub riigi- või erakoolides, välja arvatud kolmel erialal, mida õpetatakse ülikoolis (kuuldeaparaatide valmistaja, ortoptist, kõneterapeut).
Enamus nendest õpingutest kestavad 3 või 4 aastat ja lõppevad Prantsusmaal töötamiseks kohustusliku riigidiplomi väljastamisega.
3.5.5.2. Sotsiaalteaduste kõrgkoolid
Järgmiste ametite - sotsiaaltöötaja, eripedagoog, huviringijuhid (kultuuri- ja sotsiaalsfääris), jne - õppimine toimub Tööhõive ministeeriumi poolt akrediteeritud koolides. Õpingud kestavad 2 - 3 aastat peale keskkooli lõputunnistuse omandamist ja lõpevad Prantsusmaal töötamiseks kohustusliku riigidiplomi väljastamisega. Üliõpilaste vastuvõtt toimub konkursi alusel.
3.5.5.3. Arhitektikoolid
Arhitekti eriala õpetatakse 20-s riigikõrgkoolis (2 maastikukujunduse eriala). Kuus aastat kestvad õpingud lõpevad DPLG arhitekti diplomi (riigidiplom) väljastamisega. Vähehaaval korraldavad kõrgkoolid oma õpinguid BMD (bakalaureus, magister, doktor) skeemi järgi, kus arhitekti eriala õpitakse 3 aastat, eriarhitekti eriala 5 aastat. Töödejuhataja eriala diplomi omandamiseks tuleb läbida 6 aastat ülikooliõpinguid. Doktorikraad arhitekti erialal omandatakse 8 aasta pikkuse ülikooliõppe tulemusel. Kõrgkoolid pakuvad ka spetsiifilisi ettevalmistuskursusi ja magistriõpet.
3.5.5.4. Kunsti-, muusika- ja tantsukoolid
Reklaamikunstis kasutatava kujutava kunsti ja tarbekuntsi, kommunikatsiooni, sisekujunduse ja disaini õpingud toimuvad kõrgemates riiklikes kunstikoolides, rakenduskunstikoolides ja paljudes erakoolides. Õpingute kestavad 2 - 5 aastat. Üliõpilaste vastuvõtt toimub avalduse ja/või konkursi alusel.
Teistes haridusasutustes õpetatakse muusika-, tantsu- ja teatrieriala. Vastuvõtul nõutakse eelnevat kogemust valitud erialal. Muusika- ja tantsu erialale võetakse üliõpilasi, kes on läbinud õpingud konservatooriumis.
|
