|
3.1. IGEN (Riikliku hariduse üldinspektsioon)
Tutvustus
Riikliku hariduse üldinspektsioon (IGEN) on haridusorgan, mis on alates selle loomisest 1802. Aastal, ministri otsese järelevalve all ning tegeleb viimase alluvuses ekspertiisi, hindamise ja üldsuuniste väljatöötamisega, esitades ministeeriumile hariduspoliitikat puudutavaid arvamusi ja ettepanekuid. Hetkel kuulub inspektsiooni 159 üldinspektorit, kelle tegevust juhib François Perret, üldinspektsiooni vanim liige. Riikliku hariduse üldinspektsioon viib igal aastal ellu ministri poolt kehtestatud tööprogrammi. Sellele lisanduvad mitmed programmid Prantsusmaal ja välisriikides ning õppeteemade ja –ainete kohta märkusi ning aruandeid sisaldavad uurimused, mis esitatakse ministrile ning enamasti avaldatakse.
Riikliku hariduse üldinspektsiooni töö koondub neljateistkümnesse «alalisse ja spetsialiseerunud töögruppi»: alghariduse töögrupp, õppeasutuste ja koolielu töögrupp ning kaksteist töögruppi, mis tegelevad kõigi teises tasemes õpetavate õppeainetega (majandus ja juhtimine, kehaline kasvatus ja sportlikud harrastused, kunstiõpe, ajalugu ja maateadus, võõrkeeled, kirjandus, matemaatika, filosoofia, majandus- ja sotsiaalteadused, tööstusteadused ja –tehnoloogiad, loodusõpetus, füüsika ja keemia põhi- ja rakendusõpe).
Osaleb kõigi riikliku haridusministeeriumi pedagoogilise järelevalve alla kuuluvate alg-, põhi- ja keskkoolide, kutsekoolide ja muude organite, välja arvatud kõrgkoolide, tegevuses.
Hindab- erinevaid koolitusprogramme, õppeaineid, õppeprogramme, pedagoogilisi meetodeid, protseduure ja kasutatavaid vahendeid.
Osaleb inspektsiooni, juhatuse, õppe-, hariduspersonali ja karjäärinõustajate tegevuse järelevalves. Tegeleb konkursside korraldamisega nende töötajate värbamiseks, nende koolitamisega ning nende tegevuse hindamisega.
Koordineerib tihedas koostöös rektoritega kõigi pedagoogilise pädevusega inspektsiooniüksuste tegevust “akadeemiliste kolleegiumite” raames, kuhu kuuluvad kõikide valdkondade üldinspektorid.
Esitab ministrile kooskõlas 1989. aasta seadusega koos riikliku haridus- ja teadusuuringute haldamise üldinspektsiooniga (I.G.A.E.N.R.) koostatud ning Prantsuse dokumentatsioonikeskuse poolt välja antud aastaaruande.
Korraldus
Üldinspektsiooni vanim liige ja kaasistujad
Üksuse tegevust juhib riikliku hariduse üldinspektsiooni esimees (üldinspektsiooni vanim liige), kelle haridusminister nimetab riikliku hariduse üldinpsektorite seast viieks aastaks ametisse tagasivalimise võimalusega. Ministri määrusega ja üldinspektsiooni esimehe soovitusel nimetatakse üldinspektorite seast kaheks aastaks tagasivalimise võimalusega ametisse ka aseesimees ja kaasistujate abi.
Korrespondendid ja akadeemilised kolleegiumid
Haridusministri määrusega üldinspektsiooni esimehe soovitusel nimetatakse riikliku hariduse üldinspektorite seast kolmeks aastaks ühekordse tagasivalimise võimalusega ametisse iga akadeemia kohta mitteresidendist korrespondent. Üks üldinspektor saab spetsiaalse volituse koordineerida koos rektori asetäitjatega ülemereterritooriumite haridustegevust.
Töökava
Igal aastal võtab minister vastu üldinspektsiooni töökava. Alates 2004-2005. aastast on Riikliku hariduse üldinspektsioonil ja Riikliku hariduse ja teadusuuringute haldamise üldinspektsioonil ühine töökava, mistõttu kaks inspektsiooni lähtuvad ühisest tööstrateegiast. Neilt tellitud uuringud puudutavad kõiki esimese ja teise astme õppetasemeid. Need käsitlevad reformide käivitamist, vahendite, struktuuride või meetmete hindamist või tõstatavad teravalt esile pedagoogilise praktika ja reaalse olukorra.
Teatud riikliku hariduse üldinspektoritele antakse regulaarselt alalisi või ajutisi eriülesandeid. Alalised- ja eritöörühmad teostavad samuti enda poolt valitud valdkondades eriuuringuid. Kõigi nende toimingute kohta koostatakse aruanded, mis esitatakse ministrile.
Lisaks võidakse üldinspektsioonide poole pöörduda aastaringselt ministri soovil ühistes või Riikliku hariduse üldinspektisooni või Riikliku hariduse ja teaduse haldamise üldinspektsiooni ainupädevusse kuuluvates erimissioonides osalemiseks. Üldinspektsioonidelt võidakse paluda ka lühikest ja kiireloomulist ülevaadet mõne päevakajalise teema või eriküsimuse kohta.
Rektorid-kantslerid, keskadministratsiooni direktorid või riiklike õppeasutuste juhid, kes soovivad üldinspektsioonide sekkumist õppekorraldusse õppeaasta jooksul, peavad võtma ühendust ministrikabinetiga, esitades vastava sooviavalduse.
Üldinspektsioonid sekkuvad õppekorraldusse ka ministrile kohalike omavalitsuste poolt esitatud palvel.
Finantsseaduste rakendamise seaduse tõttu pidevalt kasvava ja tõhusama detsentraliseerimis- ja dekontsentreerimisprotsessiga antakse akadeemiatele, aga ka teistele õppeasutustele üha suurem vastutus. Iga akadeemia määratleb seega vastavalt oma näitajatele ja akadeemia eelarvele (programmi operatiiveelarve) oma tõhususeesmärgid. Lisaks on vastavalt Hariduskoodeksile õppeasutustel võimalus teostada akadeemia juhatuse loal eksperimente. Seetõttu on tähtis, et üldinspektsioonid toetaksid eksperimentide tegemist akadeemiates ja aitaksid ellu viia riiklikku hariduspoliitikat vastavalt iga akadeemia eripärale.
3.2. I.G.A.E.N.R. (Riikliku hariduse ja teaduse haldamise üldinspektsioon)
Tutvustus
Riikliku hariduse ja teaduse haldamise üldinspektsioon (I.G.A.E.N.R.) on asutamisest alates (1965) otseselt haridus-, kõrgharidus- ja teadusministri alluvuses. Üldinspektsiooni roll on kontrollimine, uurimine, hindamine, ja selle tegevuse tulemusena koostab inspektsioon ministeeriumile kogu haridussüsteemi toimimist ja tõhusust hõlmavaid arvamusi ja ettepanekuid.
Üldinspektsiooni tegevusvaldkonnad puudutavad nii haridust (üld- ja kõrgkooliharidust) kui ka teadust.
Üldinspektsioon hõlmab kõikide haridust ja teadust puudutavate avalike teenuste struktuuride toimimise aspekte või seal töötavaid inimesi.
Haldusinspektsiooni tegevusvaldkond puudutab haldust, finantsi, raamatupidamist ning ka kõikide avalikult finantseeritud struktuuride organisatsiooni ja tegevust, olles kas avaliku sektori (põhikoolid, keskkoolid, ülikoolid jne.) või erasektori asutused (lepinguga töötavad asutused, ühingud, jne.). Termin “inspektsioon” hõlmab nii töö regulaarsuse kontrollimist, kui ka hindamist ja soovituste jagamist.
Haridus- ja teadusameti üldinspektsiooni koosseisu kuulub umbes sada ametnikku, kes on jagatud seitsmesse piirkondlikku rühma.
Haridus- ja teadusameti üldinspektsioon sekkub konkreetse tööprogrammi raames, mis kinnitatakse igal aastal ministri poolt ja avaldatakse haridussüsteemi ametlikus bülletäänis (lettre de mission). Inspektsiooni sekkumine osakondade või erijuhtumite ekspertiisi ja lahendamisse toimub vaid tõsiste olukordade puhul, kui osakondade või asutuste kõrgemalseisvate ametiisikute menetlused ei ole tulemusi andnud. Need toimingud adresseeritakse ministrile nootidena ja fikseeritakse aruannetes, mis üldjuhul ka avalikustatakse.
Riiklikuhariduse ja teaduse haldamise üldinspektsioon edastab ministrile aastaraporti, mis on koostatud koos Riikliku hariduse üldinspektsiooniga (I.G.E.N.) ja avaldatakse Prantsuse dokumentatsioonikeskuse poolt välja antud aastaaruandes.
Korraldus
I.G.A.E.N.R. täidab oma missiooni haridusministri ning kõrgharidus- ja teadusministri vastutusalas ja nende otsese volitusega. Inspektsioon korraldab vabalt oma tegevust, määrab ise oma töö- ja uurimismeetodid ja tagab omalt poolt pakutud haridussüsteemi toimimise parandusmeetmete järelevalve.
Üldinspektsiooni juhib ja korraldab osakonna juhataja – peainspektor, kelle minister nimetab ametisse viieks aastaks ja keda assisteerib tema asetäitja. Inspektsioonis töötab sadakond inimest. Lisaks töötavad üldinspektsiooni juures umbes kakskümmend saadikut. Mõned inspektsiooni liikmed on ajutiselt üle viidud teisele ametikohale või saadetud juhtima ja nõustama kesk- või allosakondi.
Tööprogramm
Igal aastal kinnitab minister üldinspektsiooni tööprogrammi. Alates 2004–2005. aastast on Riikliku hariduse üldinspektsioonil ja Riikliku hariduse ja teaduse üldinspektsioonil ühised tööülesanded (lettre de mission). Need kaks inspektsiooni on sellest ajast alates teinud koostööd. Nõutud uuringud puudutavad kõiki alg- põhi- ja keskhariduse tasemeid ning ka kõrgharidust ja teadusuuringuid. Uuringud käsitlevad reformide läbiviimist ja abinõude, struktuuri või tulemuste hindamist. Lisaks võidakse Riikliku hariduse ja teaduse üldinspektsiooni aastaringselt kutsuda sekkuma ministrite poolt püsitatud tööülesannete raames.
Teisalt on tehtud palju koostööd teiste üldinspektsioonidega nagu Finantsüldinspektsioon, Sotsiaalasjade üldinspektsioon, Siseministeeriumi halduse üldinspektsioon, Noorsoo ja kehakultuuri üldinspektsioon, Silla- ja maanteeamet.
Kõigi nende tegevuste kohta tuleb ministrile esitada aruanne.
3.3 Raamatukogude üldinspektsioon
Tutvustus
Raamatukogude üldinspektsioon (I.G.B.) asutati 1822. aastal, et tagada kontroll revolutsiooni ajal konfiskeeritud raamatutest moodustatud avalike raamatukogude üle. Inspektsiooni funktsioone laiendati pärast ülikooliraamatukogude moodustamist. Tänapäeval on Raamatukogude üldinspektsioon kontrolliv ja nõuandev asutus Haridus-, kõrgharidus- ja teadusministri otseses alluvuses ning samuti kultuuriministri alluvuses viimase pädevusalas olevate raamatukogude puhul.
Kontrollimise ülesanded
Raamatukogude üldinspektsioon kontrollib, hindab ja nõustab ülikooliraamatukogusid vastavalt kõrgharidusasutuste dokumentatsiooniosakondade määrusele ja dekreedile Pariisi, Créteil’ ja Versailles’i akadeemiate kõrgharidusasutuste dokumendiosakondade organiseerimise kohta. Selle raames teeb inspektsioon tihedat koostööd Kõrghariduse peadirektoraadiga (D.E.S.).
Inspektsioon teostab avalike raamatukogude (linna- ja departemanguraamatukogude) riiklikku tehnilist kontrolli. See toimub tihedas koostöös Kultuuri- ja sideministeeriumi Raamatu- ja lugemise direktoraadiga.
Haridus-, kõrgharidus- ja teadusministri või kultuuriministri otsusega teostatavaid kontrolli-, hindamis- ja nõustamismissioone võidakse laiendada ka teistele neile alluvatele dokumendiasutustele. Kõrghariduse eest vastutava ministri ja kontrolli-, hindamis- ja uurimistööde eest vastutavate ministrite otsusega võidakse inspektsiooni liikmetele püstitada ülesandeid ka teiste ministeeriumite haldusalasse kuuluvate raamatukogude osas.
Uurimisülesanded
Iga-aastase programmi raames peab inspektsioon esitama Haridus-, kõrgharidus- ja teadusministeeriumi või Kultuuri- ja sideministeeriumi nõudmisel temaatilisi uurimusi.
Osalus raamatukogude personali valimisel ja juhtimisel
Inspektorite kogemuse tõttu personaliküsimustes ja nende kättesaadavuse tõttu, määrasid raamatukogude personalijuhid inspektorid personalivalimiskomisjonide eesistujateks, kaasasid neid ametialasesse järelevalvesse ja usaldasid neile distsiplinaartoimikute läbivaatamise. Sellel eesmärgil töötab inspektsioon aeg-ajalt Kõrgharidus- ja teadusministeeriumi personaliosakonna heaks.
Riiklikes nõuandeinstantsides osalemine
Pädevus raamatukoguökonoomika, bibliografeerimise, dokumendihalduse, raamatu propageerimise ja lugemise arendamise alal ning ka suurte dokumendiosakondade juhtimise alal.
|
