|
4.1. Kõrgem haridusnõukogu
Kõrgem haridusnõukogu on nõuandev organ, mis asutati 23. aprillil 2005 kooli tulevikusuundi ja programmi käsitleva seaduse artikkel 14 alusel. Riikliku haridus-, kõrgharidus- ja teadusministri palvel annab see organ suunavaid nõuandeid ja võib ka koostada ettepanekuid pedagoogika, õppekavade, organisatsiooni, haridussüsteemi tulemuste ja õpetajate koolituste alal. Samuti peab see organ määratlema teadmised ja oskused, mis kõik kooliõpilased peavad omandama 16. eluaastaks ning töötama välja nõuded pedagoogilistele kõrgkoolidele.
Kõrgem haridusnõukogu edastab Vabariigi Presidendile avalikustatud aastaaruande haridussüsteemi üldistest tulemustest ning haridusasutustes läbiviidud inspektsioonide tulemustest. Selle eesmärgi täitmiseks abistab Kõrgemat haridusnõukogu nõuandev komitee, kuhu luuluvad ametiühingute ja erinevate kutseühingute esindajad, erialaspetsialistid, lapsevanemad, õpilased jt. selles valdkonnas pädevad isikud.
4.2. Interneti kasutamise töörühm
Interneti kasutamise töörühma (DUI) peamiseks ülesandeks on laiendada juurdepääsu internetile ja uutele infotehnoloogiatele ning kommunikatsioonile ühiskonnas. Selle töörühma loomine otsustati 2003. aasta juulis Infoühiskonna ministeeriumite vahelisel komiteel (CISI). Töörühm on ministeeriumite vaheline.
Töörühm tagab informatsiooni ja hea tava leviku ning teostab Prantsusmaal asuvate avalike internetipunktide järelevalvet.
4.3. Haridusala riiklik vahendaja ja akadeemilised vahendajad
Vahendaja võtab vastu nii üld- kui ka akadeemilisel tasemel riikliku hariduse – lasteaedadest kõrgkoolideni – avaliku teenuse pakkumisega seotud pretensioonid. Lapsevanem, õpilane, üliõpilane või haridusalal töötav inimene, kes vaidlustab mõne administratsiooni poolt vastu võetud otsuse või on mõne administratsiooni liikmega konfliktis ning kelle kaebust ei rahuldatud, võib selle edasi kaevata vahendajale.
Vahendaja ei sekku eraisikute vahelisse vaidlusse algatatud kohtuasja puhul, kohtuotsuse vaidlustamise eesmärgil ega vaidluses teise administratsiooniga.
Enne vahendaja poole pöördumist tuleb esmaseks vaidlustamiseks pöörduda otsuse vastuvõtnud ametiisiku poole. Juhul, kui ebakõla ei lahendata, pöördutakse otse vahendaja poole. Seda tehakse kirjalikult (kirja, faksi või elektroonilise posti teel).
Menetluse algatamise võimalus:
· hariduse vahendaja kaudu, kui nõue puudutab ministeeriumi toimimist (selle keskseid teenuseid) ja asutusi, mis ei allu akadeemilisele rektorile; hariduse vahendaja ei ole akadeemiliste vahendajate edasikaebamisorgan.
· akadeemilise vahendaja kaudu, kui pretensioon puudutab oma akadeemias asuvaid teenuseid ja asutusi (algkoolid, põhikoolid, keskkoolid, ülikoolid, jne.); igas akadeemias on üks vahendaja, vahel abistavad neid korrespondendid.
Vahendaja:
· Lahendab talle esitatud pretensioone iga juhtumi puhul eraldi. Veendunud, et juhtum kuulub tema pädevusse, tutvub vahendaja põhjalikult toimikuga. Kui pretensioon on põhjendatud, otsib ta vaidlusele lahendust ja suhtleb selleks vaidlustatud otsuse teinud vastutajaga. Kui administratsiooni vastus ei tundu talle rahuldav, võib hariduse vahendaja vormistada soovitusi ja need avalikustada, eelkõige Haridus- ja teadusministrile esitatavas aastaaruandes.
· Tutvustab reformide ettepanekuid. Kõik vahendajad tegutsevad vaidluste ennetamise küsimustega. Vahendajale esitatud arvukad pretensioonid võimaldavad tal avastada institutsioonisiseseid ebakõlasid, mõne eeskirja puudulikkust või veel mõne seaduse mittetoimimist.
· Erandjuhul võidakse soovitada administratsioonil oma otsus uuesti läbi vaadata, sest isegi seadusele või eeskirjadele vastavuse korral loob see ebavõrdsed tagajärjed pretensiooni esitajale. Seega esitab vahendaja õiglase soovituse.
· Vahendaja poole võidakse pöörduda enne kohut, aga sellisel juhul tuleb järgida ajalist piirangut – kohtutoiminguid ei peatata vahendaja poole pöördumise tõttu. Vahendaja poole võidakse pöörduda ka kohtumenetluse käigus leppe saavutamiseks. Samuti võib tema poole pöörduda pärast kohtuotsuse langetamist. Haridusala riiklik vahendaja ja võrdõiguslikkuse eest ja diskrimineerimise vastu võitlemise ülemamet (HALDE)
Võrdõiguslikkuse eest ja diskrimineerimise vastu võitlemise ülemameti poole võivad pöörduda kõik, kes tunnetavad end diskrimineerimise ohvritena. Ülemametiga algas koostöö 2004. aasta 30. detsembri seadusega nr. 2004 -1486 loodud sõltumatu haldusvõimu näol. See institutsioon tegeleb õigusabi andmisega diskriminatsiooniohvritele, omades selleks juurdluse läbiviimise ja informatsiooni kogumise õigust nii avalikust kui ka erasektorist. Selle asutuse ülesandeks on ka propageerida võrdseid võimalusi, väärtustada head tava ja algatada uuringuid selles valdkonnas.
4.4. Riiklik koolide ja ülikoolide turvalisuse jälgimise amet
Turvalisuse jälgimise amet uurib turvaeeskirjade täitmist, koolide, ülikoolide ja kutsenõustamiskeskustele ettenähtud või nende poolt kasutatavate hoonete ja nende sisustuse seisukorda.
Amet teavitab oma töö tulemustest omavalitsusüksusi, administratsioone, ülikoolide kantseleisid, kõrgharidust andvaid asutusi ja asjassepuutuvaid eraomanikke. Amet võib avalikkust teavitada kõikidest asjaoludest, mida ta peab vajalikuks. Ta edastab Haridus- ja kõrgharidusministrile iga aasta 31. detsembril aruande, mis avalikustatakse.
4.5. Riiklik lugemisamet
Riiklik lugemisamet (O.N.L.) kogub ja töötleb kättesaadavaid andmeid, et selgitada lugemise õppimist, lugemisoskuse täiustamist ja vastavaid pedagoogilisi võtteid.
Amet soodustab teabe ja kogemuste vahetamist erinevate teadlaste, pedagoogide ja lapsevanemate vahel. Analüüsib pedagoogilisi tavasid ja talletab informatsiooni läbiviidud katsetest ja kasutuselevõetud meetmetest. Amet koostab ka soovitusi õpetajate põhi- ja täiendkoolituse parandamiseks, kirjaoskamatuse vastu võitlemiseks ja selle ennetamiseks noorte täiskasvanute seas ning pedagoogilise praktika mitmekesistamiseks.
4.6. Riiklik hindamiskomitee
Riiklik hindamiskomitee (C.N.E.) on sõltumatu haldusorgan. Selle eesmärgiks on hinnata kõiki teadus-, kultuuri- ja avalikke kutseasutusi: ülikoole, koole ja suuri institutsioone, mis kuuluvad kõrghariduse eest vastutava ministri vastutusalasse.
Riiklik hindamiskomitee uurib ja hindab kõikide nende institutsioonide tegevust, mis kuuluvad kõrghariduse avalike teenuste valdkonda: alg- ja täiendõpe, teadus- ja tehnoloogilised uuringud ning nende tulemuste väärtustamine, kultuuri- ning teadus- ja tehnikaalase teabe levitamine; rahvusvaheline koostöö.
Komitee tegevus on kirjas aruandes, mis esitatakse igal aastal Vabariigi Presidendile.
4.7. Kõrge julgeolekuametnik
Tsiviil-, sõjaline, majanduslik ja kultuuri kaitse. 7. jaanuaril 1959. aastal vastu võetud seadus sätestab: ”Kaitse eesmärgiks on kindlustada igal ajal, igas olukorras ja kõikide ründamisviiside vastu territooriumi turvalisus ja terviklikkus ning ka rahvastiku elu”.
Üldise julgeoleku eesmärgil on igal ministeeriumil oma kõrge julgeolekuametnik (H.F.D.), kelle nimetab ametisse minister. 1980. aasta dekreet sätestab kõrgemate julgeolekuametnike –kaitsemeetmete planeerijate ja koordineerijate (kaitseplaanid, kaitse turvalisus, saladuste kaitse) – otsustusvaldkonnad ja volitab neid nende otsustusvaldkonna raames osutama kõiki vastavaid teenuseid. 1986. aastal laiendati kõrgema julgeolekuametniku vastutusvaldkonda ka infosüsteemide osas.
Kõrgemad julgeolekuametnikud suhtlevad pidevalt Riikliku Julgeoleku Peasekretariaadiga (S.G.D.N.), mis sõltub peaministrist ja teistest kaitseorganitest nagu Julgeolekukontrolliamet (D.S.T.). Nad võtavad vastu meetmeid, mis on seotud nn. kaitseplaanidega (kriisiolukord, terrorism, looduskatastroofid), nad volitavad nn. sõjasaladustesse isikuid, kes peavad teadma salajast või salastatud informatsiooni. Nad valvavad ka Prantsusmaa rahvusliku julgeoleku häiresüsteemi (Plan Vigipirate) ja teiste avalikku julgeolekut puudutavate plaanide rakendamise üle.
Lisaks ülalmainitud üldistele tööülesannetele, on Kõrgel julgeolekuametnikul ministeeriumis järgmised funktsioonid:
· haridusalane: patriotismiideoloogia;
· teadusalane: teaduspärandi kaitsemeetmed;
· territoriaalne: selle strateegilise sektori kaitse Prantsuse riigi ja Euroopa suveräänsuse nimel.
4.8. Ministeeriumi eelarve ja raamatupidamise kontrolli osakond
Ministeeriumi eelarve ja raamatupidamise kontrolli osakond (S.C.B.C.M.) allub funktsiooni poolest eelarvedirektorile ja avaliku raamatupidamise peadirektorile. Osakonda juhivad eelarvekontrolör ja ministeeriumi raamatupidaja (C.B.C.M.). Omades avaliku raamatupidamise õigust, on Haridus-, kõrgharidus- ja teadusministeeriumile alluval osakonnal järgmised ülesanded:
· osakonna vastutada on eelkõige algse eelarveprogrammi vastuvõtmine, eelarve täitimise järelevalve, kulutusprognooside tõesuse jälgimine ja eelarvega seotud riskide kontroll. Asutus teostab ka aposterioorset vastuvõtmist mittevajavate toimingute kontrolli ja hindab kulutustega seotud menetlusi ja skeeme ning tööjõu prognoositavat kava.
· osakond annab maksekorralduse kinnitatud tulu- ja kuluarvetele, aitab kaasa ka Riigikassa tööle ja kindlustab raamatupidamiskannete tõesuse ja raamatupidamismenetluste järgimise, võtab osa haldusosakondade tööst riigieelarveseadusega seotud põhiseaduse rakendusseaduse raamatupidamisalase osa rakendamisel.
· osakond tagab ka hajutatud osakondade ja riigi raamatupidajate juures finantskontrolli teostavate võimude koordineerimise. Riigi raamatupidajad on tulude ja kuludega seotud maksekorralduste kinnitajad, maksekorralduse väljastab ministeeriumi tulude ja kulude kinnitaja.
· osakond edastab eelarve koostajatele ning tulude ja kulude kinnitajatele aastaaruande eelarve täitmise ja ministeeriumi finantsolukorra analüüsi kohta.
4.9. Kõrghariduse ja teadusuuringute kõrgem riiklik nõukogu
Kõrghariduse ja teadusuuringute kõrgem riiklik nõukogu esindab avalikke teadus-, kultuuri- ja teiste vastava ala asutusi (E.P.C.S.C.P.). Nõukogu personal ja üliõpilased valitakse salajase hääletuse teel kolleegiumi poolt, kuhu kuuluvad haridus-, kultuuri-, teadus-, majandus- ja sotsiaalalade esindajad. Kolleegiumi esindajad nimetab haridusministeerium. Nõukogus on 61 liiget.
Kõrgharidusminister on selle nõukogu esimees. Ta esitab oma arvamuse erinevatele teadus-, kultuuri- jt. avalikele asutustele usaldatud ülesannetega seostuvate küsimuste kohta kindla koodeksiga ettenähtud juhtumite puhul.
Ta ühendab endas alalist teaduskomisjoni, mille ülesandeks on ette valmistada nõukogu tööd seoses uurimiste, õpetamise ja kolmanda taseme diplomitega, ning alalist osakonda, mis tagab riikliku nõukogu töö kõikidel istungitel väljaspool täiskogu istungjärke.
4.10. Teadusuuringute ja tehnoloogia ülemnõukogu
Juriidiline alus
"Teadusuuringute ja tehnoloogia ministri alluvuses on asutatud Teadusuuringute ja tehnoloogia kõrgem nõukogu. See on kooskõlastamise ja teadusuuringute erinevate partnerite ja osapoolte vahelise suhtlemise organ. Kõrgema nõukoguga konsulteeritakse iga kord, kui valitsus peab tegema poliitilisi valikuid teadusuuringute ja tehnoloogia alal, eelkõige tsiviiluuringute ja tehnoloogia arendamise, eelarve jaotamise ja ajakava ettevalmistamise, ülevaatearuannete ning teaduse ja tehnika olukorra analüüsi kohta. Nõukogu võib teha ettepanekuid ja moodustada eriuurimiskomisjone”. (15. juuli 1982. a. Prantsuse teadusuuringute suundi ja kavandamist ning tehnoloogia arengut käsitlev seadus).
"Kõrghariduse ja teadusuuringute kava on kindlaks määranud ja üle vaadanud haridusminister, võttes arvesse ajakava suundi pärast vastavate asutuste, regionaalnõukogude, Teadusuuringute ja tehnoloogia ülemnõukogu ning Kõrgharidus- ja teadusuuringute riikliku nõukoguga konsulteerimist. See plaan on aluseks asutuste paiknemist, kõrgemate õppeasutuste rajamist ja uurimist, dokumendihaldust ning riiklike diplomite väljastamisõiguse andmist puudutavate otsuste vastuvõtmisel. (26. jaanuari 1984. aasta kõrgharidust käsitlev seadus).
"Teadusuuringute ja tehnoloogia ülemnõukogu esitab igal aastal oma arvamuse teadusuuringute ja tehnoloogia arendamise poliitika kohta. See arvamus avalikustatakse ning lisatakse käesoleva seaduse artiklis 16 ettenähtud teadusuuringute ja tehnoloogilise arendamise aruandele." (23. detsembri 1985. aasta seadus teadusuuringutest ja tehnoloogia arendamisest).
"Valitsus tutvustab Parlamendis kolme aasta aruannet, mis käsitleb käesoleva seaduse rakendamisala. Esimene aruanne peab olema üle antud kolm aastat pärast selle väljakuulutamist. See aruanne sisaldab eeskätt Teadusuuringute ja tehnoloogia ülemnõukogu kokkuvõtteid ning Kõrghariduse ja teaduse riikliku nõukogu arvamust avalike asutuste ja ettevõtete või füüsiliste isikute vahel nende käsutusse ruumide, varustuse või materjali andmiseks sõlmitud kokkulepete rakendamise kohta.”(12. juuli 1999. aasta seadus innovatsioonist ja teadusuuringutest).
Valitsemisala
Teadusuuringute ja tehnoloogia riiklikku ülemnõukogu konsulteerib teadusuuringute eest vastutav minister järgmistes küsimustes:
· tsiviiluuringute ja tehnoloogilise arendamise eelarve;
· teadustegevuse ja tehnoloogia arendamisega seotud aastaaruanne, mida tutvustab parlamendile teadusuuringute eest vastutav minister;
· teadusuuringute ja tehnoloogiaalane ettevalmistus riiklikul tasandil;
· ülevaadet andvate aruannete ja teaduse ning tehnika olukorra analüüsi puhul;
· teadustööga ja tehnoloogiaga seotud avalike asutuste loomise osas;
· vahendite koondamiseks vajalike programmide valiku osas. Nõukogu informeeritakse ka nende arengukäigust.
Nõukogu võib konsulteerida ka teaduse eest vastutav minister:
· teadusuuringute korraldamist käsitlevate reformiprojektide ja teadusuuringute ning tehnoloogiate arendamise asutuste põhikirjadega seotud küsimustes;
· teaduses tööhõivealaste reformiprojektide osas;
· suuremahulise teadusaparatuuri iga-aastase kaasajastamise kavandamise osas;
· teadusministri haldusalasse kuuluvate fondide kasutusstrateegia,
· ning kõigis teistes küsimustes, mis teadusministri arvates vajavad konsulteerimist.
Nõukogu võib lisaks ministrile teha kõiki ettepanekuid, mis kuuluvad tema pädevusse.
4.11. Teaduslik, tehniline ja pedagoogiline missioon
See missioon (M.S.T.P) töötab kolme funktsionaalse direktoraadi heaks: Kõrghariduse Peadirektoraat (D.G.E.S), Teadusuuringute ja Innovatsiooni Peadirektoraat (D.G.R.I), Rahvusvaheliste suhete ja Koostöö Direktoraat (D.R.I.C), olles samas eraldiseisev asutus.
Missioon koosneb kümnest osakonnast:
· matemaatika ja selle sidusainete osakond
· füüsikaosakond
· Maa- ja Universumiteaduste ja astronoomiaosakond
· keemia osakond
· bioloogia-, meditsiini-, tervishoiuosakond
· inim- ja humanitaarteaduste osakond
· sotsiaalteaduste osakond
· inseneriteaduste osakond
· IT ja kommunikatsiooniteaduste osakond
· agronoomia ja keskkonnakaitse teaduste osakond
Missioonid
Teadusliku, tehnilise ja pedagoogilise missiooni eesmärk on pakkuda Haridus-, kõrgharidus- ja teadusuuringute ministeeriumile laiaulatuslikumat ekspertiisi hindamisvõime ja ülevaate andmise võimalus.
Neli korduvat missiooni:
· Laboratooriumite hindamine, mitme-koolitusega programmid ja mitmeosalised projektid; nelja-aastase lepingu uurimise osa.
· Kõrghariduse harude hindamine (magistri- ja doktorikoolitused); nelja-aastase lepingu koolituse osa.
· iga nelja aasta järel doktoriõppe eksam, ettepanek uurimistoetuste jagamiseks doktorantidele.
· Preemiataotluse toimikute, doktorantuuri ja uurimuste juhendamise ettepanekute hindamine.
Toimikute põhine ekpertiisi üldine missioon, tavaliselt ilma rühma koosolekuta:
· Rahvusvahelised tegevused;
· Punktuaalsed ekspertiisid.
|
